Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/08/01/1247652t1h0c1b.jpg)
Mõnikord tundub, et ühe õige eestlase jaoks on puhkamine häbiasi. Igal juhul tuleb teha nägu, et kogu aeg tehakse tööd, sest kellelgi ei tohiks tekkida ometi vähimatki muljet, et äkki on tegu laisa inimesega.
Käisin ühe tänavusuvise päeva ennelõunal sünnipäeval. Pärast kaloritevaru rikkalikku täiendamist tegin ühele omavanusele naisele ettepaneku kasutada sel suvel nappima kippuvat päikesepaistet maksimaalselt ära ja kutsusin teda kuuri taha tekki maha laotama, et natuke päikest võtta. Noor naine aga väitis, et ta ei tohi päevitada.
Minu siira imestuse peale sosistas ta lõpuks, et ema ei luba päevitada. Ometi olid tal päevitusriided seljas.
Olen murdnud pead, millest võib tekkida päevitamise tabu. Mis see päevitamine muud on kui puhkamine ehk mitte töö tegemine.
Miks inimesed häbenevad puhkamist? Kas tõesti kardavad nad, et päevitajatest jääb kellelegi mulje, et nad on laisad?
Üks mu sõber tõi mõni aasta tagasi oma prantslasest abikaasa Eestisse elama. Suurim argielu probleem tekkis neil sellest,
et eesti ämmale-äiale ei mahtunud kuidagi pähe, et kell 8 tööle hakkamise asemel väimees hommikul kaks tundi kohvitas ja mõnikord limpsas veinigi kõrvale.
Olukorra lahendas ämmast-äiast eraldi elama kolimine. Kui nüüd aga kõrvalt vaadata tööga mitte kiirustavat väimeest ja teise tütrega perre tulnud töökat eestlasest väimeest, siis jääb mulje, et lõppkokkuvõttes on tulemus ikka sama. Raha pole kummalgi nagunii piisavalt palju. Aga üks neist on silmanähtavalt rahulikum.
Mõningaid asju olen ma elu jooksul seoses töö tegemisega tähele pannud. Esiteks seda, et hea tulemus sünnib vaid harva seal, kus töö tehakse kiiresti ära. Ma ei usalda inimesi, kes teevad asju kiiresti.
Aga kõige rohkem märkan paraku seda, et väga palju inimesi tegeleb välja mõeldud töödega – tehakse asju, mille jaoks tegelikult pole mingit vajadust, ja kulutatakse nende peale ära tohutu aeg. Kusjuures see ei ole muidugi ainult eesti rahvuse eripära.
Kui vaadata inimesi, kes päevast päeva töötavad, ja neid, kes vahepeal ka puhkavad, siis tulemus on sama. “Laisemad” suudavad oma tegemistele isegi rohkem pühenduda.
Nn laiskus pole sugugi paha nähtus. Bill Gateski on öelnud, et tema võtab tööle laisku inimesi, sest nende aju mõtleb välja, kuidas kõige lihtsamal viisil tulemus saavutada.
Kas isegi mitte vanasõna pole hoiatanud, et hoiduge lollide virkade eest? “Laisad” inimesed teevad ära üksnes vajalikud asjad. Mittevajalikke asju pole mõtet teha selleks, et tõestada kõigile oma töökust.
Propageerin puhkamist. Puhkamine on hea vaimse ja füüsilise tervise pant.
Siinkohal ei tasu teha järeldust, justkui töö tegemine oleks midagi paha. Kõike tuleb teha mõõdukalt ja mõtestatult!
Ka magada tuleb osata. Uni on püha! Taunin mõtteviisi, mis lähtub lausest “Vara tööle, hilja voodi, nõnda rikkus majja toodi”.
Elu on näidanud, mis sellest rikkuse kokkuahnitsemisest tihti saab – veel enne kui viimnepäev koidab, hakkavad tulevased pärijad sinu vara pärast jagelema, ja sugugi mitte harva pole juhtunud, et
ühe pere õed-vennad lähevad varajagamise pärast igaveseks tülli.
Kui surmahaigust põdevatelt inimestelt uuriti, mida nad elus kõige rohkem kahetsevad, oli üks levinumaid vastuseid see, et nad olid elu jooksul liiga palju tööd teinud.
Ka mõned rikkad vanaduspäevadesse jõudnud inimesed on väitnud, et oleks võinud oma elu parimad aastad ka millegi muu kui ainult töörabamise peale kulutada, sest ka oluliselt vähema rahaga saab tagada omale mõnusa elu.
Tervelt üks suvekuu on veel ees. Kuna töölt antakse nagunii enamikule puhkust just suvel, siis miks mitte tegeleda puhkuse ajal puhkamisega?
Puhkamist ei tasu häbeneda. Puhanud inimese tööviljakus on suurem, närvid tervemad. Mõneks ajaks töölainelt väljalülitumine ja keskkonnavahetus on ülimalt kasulikud.
Eestlane ei kaota oma tööka eestlase identiteeti, kui vahepeal puhkab ja puhkuse ajal paar tundi päevitab või rannas lesib, selle asemel et lõputult niita, trimmerdada, koristada või üha uuesti seinu üle värvida.