Grossi kauplus pakub varaste leidjatele vaevatasu

Tamsalu Pille-Riini kauplus varaste tabamisel politsei peale ei looda. Foto: Aavo Leemets

Tamsalus tegutsev esmatarbekaupade kauplus Pille-Riin pakub kuni 1000 eurot vaevatasu info eest, mis viib poodi sisse murdjate tabamiseni.

Ööl vastu eelmise nädala teisipäeva lõhuti Tamsalus AS OG Elektrale kuuluva kaupluse Pille-Riin aken ja tungiti kauplusesse, kust varastati alkoholi. Varguse ja lõhkumisega tekitati kahju 792 eurot.

OG Elektra kaupluseketi Grossi Toidukaubad omanik Oleg Gross ütles, et paraku ei ole muud võimalust kui ise varaste tabamisega tegelda. “Kui politsei iga kahekümnenda varga kätte saab, on hästi,” arvas ettevõtja.

Grossi sõnul püütakse vargaid igas nende keti kaupluses ning seejärel antakse nad politseile üle. “Vargad lähevad kohtusse, seal tehakse kokkuleppemenetlus ja nad lastakse lahti,” nurises Gross. “Praegu on kiiruseületamine lausa surmapatt vargustega võrreldes,” lisas ta.

Oleg Gross ütles, et maksukorjamisel on riiki kõvasti tunda, aga kui on vaja kaitset ja turvalisuse tagamist, siis on see igaühe enda asi. “Ja ma ei räägi ainult kauplustest, vargil käiakse ju ka kodudes ja suvemajades,” lausus ta.

Gross rääkis, et Tapal selgitati kauplusesse sissetunginud isiku nimi vihjete abil ise välja ja teatati see politseile. “Sealt öeldi, et see mees küll ei saanud kusagil vargil käia, sest tal on võru ümber jala ja ta pole kuhugi liikunud,” kõneles Oleg Gross. Nädalapäevad hiljem helistati politseist ja öeldi, et üks väljaskäik oli siiski kahe silma vahele jäänud. See oligi aga aeg, mil Tapal kauplusesse sisse murti.

Rakvere politseijaoskonna juht Lembit Kalda selgitas, et varavastased kuriteod on kahtlemata kõige massilisem kuriteoliik kogu Eestis, nii ka Lääne-Virumaal. Et tegemist on peitkuritegudega, siis on nende avastamise protsess politsei jaoks äärmiselt ressursi- ja töömahukas.

“Ükskõik kui kvaliteetne ja operatiivne on politsei tegevus kuritegude avastamisel, ei pruugi kannatanule lõplik kohtuotsus ikkagi meeldida,” jätkas Kalda. Seega kõige parema tulemuse kuritegevusevastases võitluses annab politseiniku hinnangul esmalt ikkagi just omaniku tegevus oma vara kaitsel. “Potentsiaalsele kurjategijale tuleb muuta kuriteo sooritamine võimalikult raskeks ja tülikaks,” sõnas Kalda. Omanikul on oma vara kaitseks võimalik rakendada põhimõtteliselt piiramatus koguses seaduslikke meetmeid, tulenevalt kaitstava objekti iseloomust.

Väga häid tulemusi nii varavastaste kuritegude ennetamisel kui ka toimepandud kuritegude avastamisel on näidanud valve- või turvakaamerate paigaldamine. “Kahjuks eelnimetatud kaupluse puhul ei ole omanik siiani pidanud veel vajalikuks turvakaameratesse investeerida,” nentis maakonna politseijuht.

Politsei- ja piirivalveamet alustas esmaspäeval kampaaniat, millega kutsutakse inimesi üles poevargustest teatama.

Teavituskampaania eel tehtud uuringu järgi on viimase aasta jooksul poevargust pealt näinud pooled vastanutest. Neist enamik sekkus poevargusesse kas siis turvameest teavitades, ise varast takistades või politseisse helistades.

29 protsenti poevarguse pealtnägijatest ei reageerinud kuidagi. Suurema tõenäosusega jätavad reageerimata mehed. Vanuselises jaotuses on kõige aktiivsemad sekkujad 45–64aastased inimesed.

Politsei- ja piirivalveameti kampaaniajuhi Pille Luiga sõnul soovivad korravalvurid inimestele teadvustada viise, kuidas õigusrikkumist nähes reageerida. “Universaalseid lahendusi siin pole ning palju sõltub reageerijast endast ning tema oskustest,” selgitas Luiga. “Alati tuleb mõelda ka iseenda turvalisusele. Kõige tavalisem käitumine õigusrikkumist nähes on politsei kutsumine, kuid tihti saaks olukord kiiremini lahendatud kui anda sellest teada näiteks kaupluse turvamehele või näidata vargale, et teda on nähtud.”

Luiga sõnul peaks õigusrikkumisse sekkumine olema inimestele sisemiseks normiks eelkõige seetõttu, et oleks lootust häda korral ka ise kõrvalseisjatelt abi saada. “Mida tavalisem on komme õigusrikkumisest või n-ö võõrast murest mööda vaadata, seda tõenäolisem on kahjuks see, et ohtu või hätta sattunud inimesele endale ei tulda appi,” ütles Pille Luiga.