Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/08/02/1249474t1h4eaf.jpg)
Laupäeval, 4. augustil Muuga mõisa saalis kontserdil “Tumeromantika õhtu Muuga mõisas” koos Austraaliast tuleva uuskeskaegset muusikat esitava duoga Dandelion Wine esinev Roma Amor Itaaliast toob esimest korda Eestisse tumeda šansooni. Candela ja Euski Roma Amorist räägivad, millega on tegemist.
Kuidas tekkis idee luua bänd Roma Amor?
Kui kohtusime, siis mõistsime, et me mõlemad tunneme vajadust esitada sellist muusikat, mida tõesti armastame ja mida kuigi palju kusagil kuulda ei saa.
Meile meeldis lugu Roomast, et iidsetel aegadel oli keelatud nime Roma välja öelda. Linnal olid mõned varjunimed: üks oli Flora, teine Valentia, kuid enamik õpetlasi leidsid varjunimeks olevat Amor, mis on Roma tagurpidi. Mõte sõnast, millel on kaks poolt, üks ilmalikum ja teine pühalikum, on meid algusest peale intrigeerinud. Lisaks on sõnal amor – armastus – oluline osa meie muusikas kõigis oma aspektides, eriti selle süngemates külgedes, nii et ansambli nimi sümboliseerib ka meie laulutekstide sisu. Samuti meeldib meile laul “Roma Amor” bändilt Married Monk.
Eestis pole varem chanson noire’d esitavat bändi esinenud. Kuidas kirjeldaksid Roma Amori muusikat inimestele, kes pole varem selle stiiliga kokku puutunud?
Dark cabaretvõi chanson noire on nimetused, mida kasutatakse tavaliselt selleks, et määratleda muusikastiili, mis jääb folgi ja melanhoolse šansooni vahele, mida iseloomustavad sügav vokaal ja akordion, klassikaline kitarr ning klaver koos väiksemate muusikariistadega.
See on muusika, mis seostub kabaree ja vanade tavernidega, kus lauldakse laule armastatud inimestele, kes püsivad üleval kogu öö. Roma Amori muusika on sulam tundeergastest stiilidest nagu on noir cabaret, dark music, folk ning itaalia ja prantsuse šansoonid.
Roma Amori käesoleva aasta alguses ilmunud kolmas album “Occhi Neri” (“Mustad silmad”) on märksa väljapeetum ja delikaatsem kui varasem looming. Kuidas seda kommenteerite?
Alustasime salvestusi austusavaldusega oma muusadele, siis liikusime edasi oma piirkonna Romagna legendide ja kangelannade lugude juurde albumiga “Femmina”. “Femmina”, mis itaalia keeles tähendab naissugu, on maailm, kus on pilte naiste maaelust ja meie piirkonna kultuurist, mis on alati segu paganlikust ja kristlikust, kus on kohal lummavad naiskujud nõidadest ja koletistest kuni emade, neidude ja väikeste tüdrukuteni, see maailm ulatub muusikalises mõttes hällilauludest rituaalideni, loitsudest laste vemmalvärssideni.
Seejärel jõudsime “Occhi Neri” juurde, mille puhul oli peamine kavatsus rääkida nostalgilisemat liiki armastusest. Püüdsime taasluua mõned stseenid romantilisest möödanikust. Itaalia ja prantsuse keele tundlikkus paistis kõige paremini esindavat vajadust nukrameelsete meenutuste järele, peeglit hetkedele, mil mõned laululoojad avasid tee uut liiki lauludele, milles tunnetest räägiti poeesia salakeeles.
Esimesel albumil olid ka mõned ingliskeelsed lood, viimasel enam mitte. Kas ongi edaspidi plaanis teha vaid itaalia- ja prantsuskeelset muusikat?
Ei, me oleme alati keeltele avatud, olenevalt atmosfäärist, mida soovime luua. Prantsuse ja itaalia keel olid iseenesest mõistetavad “Occhi Neri” kokkupanemisel ning meie albumil “Femmina” on ka meie dialekt, mis kätkeb endas elu füüsilist ja esivanematelt päritud poolt. Aga meie järgmine album, mis peaks ilmuma septembris kümnetollise vinüülina, on ainult inglise keeles, sest saime inspiratsiooni briti 80ndate–90ndate dark-popist.
Kes on Roma Amori muusikastiili mõjutajad?
On palju muusikat, mis meie stiili mõjutab: eriti Almond ja Brel on kaks nime, mis tõukasid meid moodustama koosseisu Roma Amor. Euski on pikka aega olnud Almondi fänn. Brel ei vaja kindlasti tutvustamist: ta on lugude jutustamise meister ja suur poeet, kes inspireeris paljusid meie lemmikartiste Scott Walkerist Bowieni, Gavin Fridayst Fabrizio De André ja Marc Almondini.
Mida teate Eestist ja eesti muusikast?
Me ei ole kunagi varem saanud Eestit külastada ja leiame, et see on meie jaoks väga ilus võimalus: uute kohtade avastamine on alati maagiline. Meile meeldib koorimuusika ja teame, et Eestis on sellel alal väga pikk traditsioon: hiljuti esines meie kodulinnas Ravennas Eesti koor, mis esitas vaimulikku muusikat. Muidugi teame Arvo Pärti, eriti tema albumit “Alina”, mis oli esimene, mida me tema loomingust kuulsime, ja olime kohe lummatud. Üldiselt püüame tavaliselt jagada infot ja avastada uut muusikat, kui me kuhugi satume.
Mida arvate Rakvere aukodanikust, siin noorusaja veetnud heliloojast Arvo Pärdist?
Meile tõesti meeldib minimalistlik muusika ja me kuulame seda. (Oma õpingute lõpul kirjutas Candela sellest ka lõputöö. – Toim.) Ning Arvo on suurepärane vaimulik minimalist: teadsime, et ta on eestlane, kuid ei teadnud tema elust Eesti eri piirkondades. Kindlasti püüame tema kohta rohkem teada saada – see on see, mida reisimine annab.
Millised on teie ootused seoses esinemisega Muuga mõisas?
Kogeda ilusat õhtut publikuga ja kõigi inimestega, kes seal töötavad. Emotsioonide jagamine on see, mis meid muusikat esitama toob, ülejäänu on midagi, mis jääb hetke kanda, ilma konkreetset olukorda ette planeerimata.
Millise sõnumiga kutsuksite muusikasõpru Roma Amori ja Dandelion Wine’i kontserdile Muuga mõisa?
4. augusti õhtul paneb Roma Amor teid sisse hingama pisut vana Pariisi, Rooma ja Madridi hõngu ...