/nginx/o/2012/08/02/1249566t1h859b.jpg)
16.–22. juulini osalesid kaks Virumaa noort Leedu noorte küttide sõjanduslaagris Žalgiris. Laager, mis on ühtlasi noorte küttide jaoks aasta tippsündmus, toimus Kaunase maakonnas Ruklas ja seal osales üle 100 noore vanuses 15–18 aastat. Lisaks seitsmele eestlasele olid külalisteks ka Suurbritannia noored.
Laagri eesmärk oli anda noortele ettekujutus sõjandusest ja pakkuda huvitavat väljaõpet ning tegevust. Leedu noortele oli üritus aasta tippsündmuseks, kuna oli kõige reaalsemate militaarsete võimalustega laager. Kuuldavasti on laagrisse pääsemine paljude noorte küttide unistuseks. Noortele anti kohapeal kätte lahinguvarustus ja relvad, kusjuures tavapärastes piirkondlike allüksuste laagrites relvi maastikule välja ei anta.
Eesti noortest osalistest tulid viis Tallinnast ja kaks Lääne-Virumaalt. Keegi neist pole veel kaitseliidu ega naiskodukaitse liige. Virulastest osalesid noorkotkas Taavi Bergmann Rakverest ja kodutütar Marina Luhaste Viru-Nigulast.
Kaitseliidu Viru maleva noorte kotkaste instruktor Lembit Kerov peab Taavi Bergmanni väga abivalmis ja ettevõtlikuks poisiks. Kuna ta ise on alles värskelt ametis, jäi kandidaadi valik siiski noorkotkaste Rakvere rühma pealiku kohusetäitja Märt Videviku ülesandeks.
Viru maleva kodutütarde instruktori Aive Otti sõnul paistab Marina Luhaste silma heade juhiomadustega ja tundub olevat pärast Leedu laagrit saanud enesekindlust juurdegi.
Üldjuhul kaitseliidu noorteorganisatsioonides riigikaitselist väljaõpet pole. Et Žalgirise laagri näol on tegemist sõjalise õppe laagriga ja soov oli end heast küljest näidata, panustati noorkotkaste ja kodutütarde riigikaitselisele ettevalmistamisele.
Kogu esindusallüksus osales noorte kotkaste Tallinna maleva ja Kirde kaitseringkonna koostöös toimunud kuuepäevases riigikaitselaagris Tapal. “Tapa laager oli isegi suurem katsumus,” ütles Taavi Bergmann. “Ilm oli palav ja kogu aeg oli tegevus. Tuli roomata, söösta. Leedus tuli ka joosta, aga sai vahepeal puhata,” täpsustas ta.
Leetu võeti kaasa kaitseliidus ja kaitseväes kasutusel olev kodu- ja välismaist päritolu moodne võitleja lahinguvarustus, mis jäi kohapealgi teistele silma. Bergmanni sõnul oli Eesti lahingvesti mugav kanda, aga Iisraelis toodetud killuvest selle all pani higistama.
Rahvusvaheline rühm
Kohapeal selgus, et eestlastest ja brittidest moodustatakse ühendrühm, mis hakkab koosnema ühest Eesti ja kahest Briti kadettide jaost. Taoline ühendamine oli tore üllatus mõlemale poolele. Britid, sealhulgas kaks tüdrukut, olid vanuses 15–18 eluaastat. Töö- ja õppekeeleks sobis inglise keel ja eri rahvustest, kuid samade huvidega noored said kiiresti headeks kamraadideks. Suhtluse algatajad olid Marina Luhaste arvates just briti noored, kes hakkasid kohe esimesel päeval eestlaste vastu aktiivset huvi tundma.
Suurbritannias antakse sarnaselt Leeduga vabatahtlikele sõjandushuvilistele noortele vastavat ettevalmistust ja sellega on seotud kaks noorteorganisatsiooni: Army Cadet Force ja Combined Cadet Force. Neist esimese 15-liikmelise esindusega oli eestlastel võimalik laagris koos tegutseda.
Väljaõpe ja tegevus pakkus pinget
Elamine oli sisse seatud sõjaväelinnaku suures kasarmuhoones. Laagripäevad algasid äratusega kell 6, misjärel toimus pooletunnine hommikuvõimlemine.
Tööpäev algas kohaliku Rukla õpperügemendi rivistusega. Järgnesid õppetunnid kuni õhtusöögini. Kell 21 oli õhtune rivistus koos lipulangetamise tseremooniaga. Öörahu algas kell 22 või 23. Kahel viimasel õhtul korraldati laagrilistele kasarmus aga hoogne peoõhtu, kus sai tantsida poole ööni. Eelviimane laagripäev oli sportmängude päralt.
Laagri käigus õpiti tundma meilgi kasutuses olevat automaati AK-4, mille ohutut kasutamisoskust hoolsalt kontrolliti. Samuti õpiti näiteks maskeerimist, varjatud liikumist, patrull-laagri püstitamist, kaevikute kaevamist, esmaabi andmist, pisut kaitselahingu pidamist ja rünnakut.
Lahingutegevust sai proovida paukpadrunitega. Taavi Bergmanni arvates oli huvitavaim patrull-laagri õpe, mida Eestis polnud läbitud. Reedel toimus laskmine automaatrelvast, milles mitu eestlast näitas tiheduse poolest head taset. Õpiti tundma veel automaati AK-74, mis oli eestlastele tuttav seoses sarnasusega meil kasutusel oleva automaadiga Galil.
Instruktoritena tegutsesid Leedu ohvitserikooli kadetid. Leedulased suhtusid eestlastesse väga sõbralikult.
Demonstratsioon
Eesti esindus kasutas laagri lõpupäevadel vabal ajal või sportmängude ajal võimalust harjutada varem Eestis põgusalt õpitud käsivõitlust ja köiega laskumist. Linnakus asus kunagi Nõukogude armee õhudessantväelaste õppekeskus, millest oli treeningualale alles jäänud kolme korruse kõrgune langevarjuhüpete harjutusplatvorm. Seal sai teha põnevaid köiega laskumise harjutusi, kaasas ka lahinguvarustus ning lõpuks isegi relvad.
Noorkotkad tegid laagrilistele leedulaste soovil kiirelt ette valmistatud mõneminutilise demonstratsioonesinemise kujutletavast kopterist maapinnale laskumise, väikeüksuse liikumise ja lihtsamate käsivõitlusvõtete esitusega. Demonstratsioon oli väga menukas. Taavi Bergmanni ülesanne oli demonstratsioonil osaleda nii liikumistes kui käsivõitluses. “Kõik tuli hästi välja – super!” ütles ta kokkuvõtteks.
Koostöö Leedus ja Afganistanis
Žalgirise militaarlaager sisaldas noorkotkaste ja kodutütarde jaoks uut ja huvitavat, mida kodumaal praktiliselt kogeda ei saa.
Kuigi meie kaitseliidu noorteorganisatsioonid on üldiselt riigikaitseõppega minimaalselt seotud, suudeti tänu spetsiaalsele ettevalmistusele pakkuda teiste maade noortele riigikaitse- ja sõjandusfännidele juba midagi ka omalt poolt. Samuti saadi ettekujutus Leedu riigikaitsest ja vastavast noortetööst.
Huvipakkuv polnud kohapeal mitte ainult väljaõpe, vaid ka võimalus suhelda sarnaste huvidega briti ja leedu noortega. Marina Luhaste sai enda sõnul lisaks kogemustele uusi tuttavaid nii Leedust kui Inglismaalt ja võimalik, et neist on kasu tulevikuski.
Huvitav oli veel asjaolu, et sarnaselt Leedu noortelaagri ühisrühmaga tegutsevad praegu ka Afganistanis Eesti ja Suurbritannia sõjaväelased üheskoos. Parim koostöövaim areneb maast madalast!
Kes on noored kütid?
Noored kütid kuuluvad täiskasvanutest koosneva Leedu Küttide Liidu (leedukeelne lühend LŠS) alluvusse, olles teatud määral vasteks meie kaitseliidu noorte kotkaste ja kodutütarde organisatsioonile, kuid on suunitletud märksa militaarsemale tegevusele. Organisatsiooni kümne ringkonna koosseisus on ligikaudu 120 kompaniid ja üksikrühma, milles kokku 4500–5000 liiget. Liikmeks võivad olla nii poisid kui tüdrukud vanuses 12–18 aastat. Tegevussuundi on kolm: sõjandus, sport ja ühiskondlik-kultuuriline töö.
Raha saadakse kaitseministeeriumi eelarvest ja militaarvarustust laenutatakse Leedu relvajõududelt või ostetakse see osaliselt ise.