Põld tõotab täita hoolsa töötegija rahakotti

Rapsipõld. Foto: Küllike Rooväli

Viljasaagi prognoosid on üle aastate optimistlikemad. Head saaki tõotavad anda nii rapsi- kui ka nisu-, rukki- ja odrapõllud.

Omal ajal kuulus Sangaste rukis, millele praegu makstakse kohaliku sordi toetust, pidi Voore Farmi taimekasvatusjuhi Margus Lepa sõnul olema kasvanud kõrgeks ja tugevaks kui müür.

Sel suvel näevad Eesti viljapõllud välja tõesti ilusad, sest on jagunud niiskust ja soojust. Et USAs ja teistes teraviljapiirkondades ei ole ilm sugugi kasvatajate poolt olnud, on seal saagilootused tagasihoidlikud. See kergitab viljahindu, mis kujunevad börsil, ja seni, nagu põllumehed ise kinnitavad, on need kõrged püsinud.

Et ka Eesti põllumehed müüvad vilja juba viis-kuus aastat börsihindadega, on neil lootust rohkem raha saada. Kui ainult vihm lõikust ei sega ja vilja põllult kätte saab.

Ainult ilma teeneks ei saa saagirikkust põldudel pidada, sest viljakasvatajad ise on aina hoolsamaks läinud ja targemaks saanud, uuendanud tehnikat, kasutusele võtnud uusi mullaharimisvõtteid ning taimehaigusi tõrjunud. Lääne-Virumaa põllumehed on tunnustust teeninud ka viljelusvõistlustel, kus hinnatakse põllu saagikust ja tulukust. Oluline on ju hea saak kasvatada väiksemate kuludega.

Viimastel aastatel müüb üha rohkem põllumehi vilja kas ühistu KEVILI või mõne vahendusfirma kaudu, kus ametis oma ala asjatundjad. Ühistu, mille liikmed enamik suuremaid viljakasvatajaid on, hakkab Roodeväljale ehitama ka laokompleksi, kus saab vilja hoiustada ja seda müüa siis, kui hind parem.

Kõrged teraviljahinnad ei tarvitse meeldida aga ostusöödal tegutsevaile seakasvatajaile. Mis ühtede õnn, see teiste õnnetus. Loodetavasti on loomakasvatajad õppinud eelmiste aastate kogemustest ja püüdnud juba varakult sõlmida mõistliku hinnaga lepinguid sööda muretsemiseks. Sest kui sigade müügist saadav tulu ei kata kulutusi, on kuri karjas.