Pühakoja käärkamber sai korda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pühakojas rekonstrueeriti elektrisüsteem, käärkamber sai korraliku põranda ning torniluugid on nüüd uued.
Pühakojas rekonstrueeriti elektrisüsteem, käärkamber sai korraliku põranda ning torniluugid on nüüd uued. Foto: Tairo Lutter

Viru-Nigula kiriku olukord paranes tänavu tunduvalt: täielikult vahetati välja elektrisüsteem, käärkambrile pandi uus puupõrand.


“Elektrisüsteem oli sedavõrd amortiseerunud, et päästeamet oli teinud meile juba ettekirjutuse. Käärkambri põrand oli pehkinud ning sellele ei saanud enam astuda, vajus läbi,” rääkis EELK Viru-Nigula koguduse juhatuse esimees Veiko Oder.

Rekonstrueerimistööde käigus paigaldati ka uued torniluugid, mis on  tihedalt suletavad ning võrkudega, et torni ventileerimise ajal takistada lindude sissepääsu.

“Torniluukideks olid varem lihtsalt luugid, mis olid ilma lengideta ja tõsteti ette, kuid paekiviseina ja luugiservade vahelt sadas sisse nii lumi kui vihm. See rikkus vahelage ja treppe,” ütles koguduse juhatuse esimees.

Talvel suurte külmadega, kui kirikus jahe, saab nüüd pidada jumalateenistusi käärkambris, mis on eraldi ruum ning mida saab kütta.
Restaureeriti lühtrid, mis olid tuhmunud, nende pirnipesad olid katki ning juhtmed amortiseerunud.

Rekonstrueerimine kestis kolm kuud, elektritööd tegi OÜ OOM Konsult ning ülejäänud remondi AS LaterGR, mõlemad on Lääne-Virumaa ettevõtted. “Ehitajad tegid oma töö väga kvaliteetselt,” sõnas Oder.  Rekonstrueerimine kooskõlastati muinsuskaitseametiga.
Projekti üldmaksumus oli 30 852 eurot, millest 27 766 eurot katab PRIA-lt LEADER-projektist eraldatud toetus ning ülejäänu on koguduse omaosalus.

“Rekonstueerimiseks, eriti elektritöödeks, otsiti võimalust pikka aega. Kuna tööde maksumus oli väga suur, siis koguduse oma raha eest ei olnud lihtsalt võimalik neid tellida,” rääkis Veiko Oder, kellel oli hea meel, et nende projekt leidis rahastamist.
Oder kiitis MTÜd Partnerid, kust projektide esitajad nõu ja abi saavad, ning märkis, et alati on olnud hea koostöö Viru-Nigula vallavalitsusega.

Viru-Nigula vallavolikogu esimees Raivo Heinmets leidis, et kindlasti on kirik valla jaoks oluline. “Ma usun, et ükski omavalitsus ei tahaks, et ajalooline hoone keset asulat laguneb,” ütles Heinmets, kes pidas tähtsaks kiriku kui turismiobjekti rolli.
Suvisel ajal sõidavad huvilised kohale nii autode kui mootorratastega ning rahvast liigub üsna palju.

Heinmets nentis, et elektrisüsteem oli ääretult kehvas seisus ning põhjustas probleeme, käärkambri põrandat sama hästi kui polnudki. Nüüd on pühakoja olukord märkimisväärselt paranenud.

“Viru-Nigula kogudus on küll üsna väike, aga jumalateenistused toimuvad siiski igal pühapäeval,” ütles Raivo Heinmets.
Vallavolikogu esimehe sõnul on omavalitsus püüdnud omalt poolt aegade jooksul aidata ja nõu anda nii palju kui võimalik. Hooneid käsitletakse kompleksina, ka näiteks koduloomuuseumi maja kuulub kogudusele.

EELK Viru-Nigula Püha Nikolause kirik on Virumaa vanim kivikirik, mille ehitamisajaks peetakse 13. sajandi teist poolt.
Vene-Rootsi sõja käigus 1658. aastal kirik rüüstati ja põletati, see taastati umbes sajandi vältel. Teise maailmasõja ajal 1941. aastal põles Viru-Nigula kirik uuesti. Pühakoda ehitati üles sõjajärgsetel aastatel. Uus torn sai valmis 1988. aastal ning kirik uue kivikatuse kümme aasta eest.

Märksõnad

Tagasi üles