Maa ostja peab enda omaks ka rapsisaaki

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maa ostmiseks ei jätku paljudel põllumeestel raha, seetõttu rendivad nad seda omanikelt. Sõlmitakse nii kirjalikke kui suulisi kokkuleppeid, aga viimased ei anna alati rentnikule kindlustunnet.
Maa ostmiseks ei jätku paljudel põllumeestel raha, seetõttu rendivad nad seda omanikelt. Sõlmitakse nii kirjalikke kui suulisi kokkuleppeid, aga viimased ei anna alati rentnikule kindlustunnet. Foto: Arvet Mägi

Viru-Nigula valla talunik Kristo Saaremägi külvas talivilja kohalikult elanikult renditud põllule. Viljalõikuse ajaks oli viimane maa müünud ja uue omaniku meelest polnud talunikul enam õigust sellel põllul toimetada.



Lugu tipnes vahejuhtumiga päeval, kui Kristo Saaremägi 10 hektari suurusel põllul talirapsi koristas. Saaremägi rääkis, et teda püüdis peatada põllule sõitnud maastur, kus istusid varakevadel põlluomanikuks saanud Igor Arefjev ja tema isa Sergei, kes kohalikele teada maa- ja metsaäriga tegeleva Aseri firma S.A. Cito kaudu. “Džiip tegi mitu tiiru ümber kombaini,” kirjeldab talunik, kes aga tööd katki ei jätnud.

Hea tava kohaselt peaks saagi koristama ikka see, kes maad haris ja külvas. Tänavu aprillis sõlmitud notariaalses lepingus, mille järgi 75aastane Varudi küla elanik Heljo Kasemets müüs 62,8 ha suuruse Laiakivi kinnistu, kus paiknes ka Saaremägi rapsipõld, Igor Arefjevile, pole mingitest koormatistest, sh rendisuhtest, kahjuks sõnagi.

Varem kui notari juures ostu-müügilepingu, on maaomanik sõlminud selle kinnistu kohta ka rendilepingu nii Saaremäe kui Arefjeviga. Mõlema lepingu koopiad on meiliga saadetult toimetusel olemas. Talunikuga on kirjalik leping allkirjastatud 31. augustil 2011. aastal enne taliviljakülvi. “Heljo Kasemets täitis selle ise oma käega,” kinnitab Saaremägi.

Kirjalikul rendilepingul S.A. Cito esindaja Igor Arefjeviga seisab kuupäev 01.11.2011. Leping toetub eelnevale suulisele kokkuleppele, mis Arefjevi sõnul sõlmiti Kasemetsaga juba 2011. aasta 1. mail.

Heljo Kasemets seda kokkulepet enam ei mäleta ja kurdab, et igasuguseid pabereid on talle kogunenud juba nii palju, et vajalikku annab otsida. Saaremägi leping on tal käepärast, aga teist ei leia. “Ma helistasin Igorile, ta ütles, et leping on olemas,” kostab ta vastuseks ajakirjaniku pärimisele.

Igor Arefjev räägib, et suusõnaline kokkulepe maaomanikuga oli tal aluseks PRIAs põldude deklareerimisel, mida tehti 2011. a suvel. “Miks Saaremägi oma põllule toetust ei küsinud, kui tal leping olemas?” tahab ta teada. Viimane vastab, et polnud mõtet enam toetust küsida, kui maal juba uus omanik. Arefjevi arvamusele, et Saaremägi kasvatab vilja “mustalt”, teatab talunik vastuseks, et vili läheb müüki

KEVILI ühistu kaudu täiesti ametlikult ja raamatupidamist teeb tunnustatud konsulent Aire Tafenau.

Kolhoosis aastakümneid tööd rüganud ja viis last suureks kasvatanud Heljo Kasemets kipub vastuse võlgu jääma küsimustele, mis seotud täpsete kuupäevade ja dokumentidega, aga kõneleb meelsasti oma elust.

Nii kuuleb ajakirjanik, et naine ei osanud ette näha tüli, mis tekkinud maa rentimisel ja müümisel, ta oleks tehingu ju edasi lükanud, kuni Saaremägil põld koristatud. Ja selle põllumaa oleks ta müünudki tuttavale mehele Saaremägile, kui viimasel oleks raha olnud. Praegu aga sai 62hektarise maatüki omanikuks 4000 euro eest järelmaksuga Igor Arefjev. “Ta maksab igas kuus mulle teatud summa. Eks seal ole metsa ja soist ala ka,” arvab Heljo Kasemets suhteliselt kehvakese hinna kohta. “Mis ma selle maaga ikka oleks teinud, vaid maamaksu maksnud.” Siiski olevat ta kodu juures endale jätnud 15 hektarit, mis samuti Arefjevile renditud.
Mismoodi laheneb konflikt? Igor Arefjev vastab, et asjaga tegeleb edasi jurist. Ta ei välista kohtuteed.

Kristo Saaremägi, kes eelmisel sügisel põldu haris ja sinna talirapsi külvas, oleks rahul, kui uus omanik tema tööst lugu peab ja saagile ei pretendeeri.

Tagasi üles