Viienda Viru folgi kolmas päev tõi Käsmu suve

Viru Folk 2012 esimene päev Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Festivali kolmandal päeval valitses suvine palavus ja   publik nautis Käsmus muusika kõrval ka rannamõnusid ja meresõitu.

Festivali lõpetasid pealaval rahvaliku üleastumisega Untsakad, kes olid endaga koos esinema kutsunud Üllar Saaremäe, Ilona Aasvere, Airi Allvee, Martin Mülleri ning Jaan Söödi koos Virumaa Noorteorkestriga, kes kokku moodustasid terve lavatäie esinejaid.

Tund aega varem astus Vinteri laval üles hiljuti Tallinna Lauluväljakul maailmakuulsat Red Hot Chili Peppersit soojendanud Elephants From Neptune ja samal ajal alustas rahvamajas Epifolium, mis on Kanadas eesti perekonnas üles kasvanud Iisak Sulev Andrelleri lavanimi. Tema elektroakustiline muusika sündis laval erinevaid intsrumente ja sämpleid luupima pannes. Laval olid kitarrid, bass ksülofon ja kandled.

Ingmani merelaval  haaras kell 18  publiku oma lummusesse Jäääär, kuhu  oli seekord punti võetud Jaanus Nõgisto.
Kell 17 esinesid kollektiiv Kõrsikud ehk Bonzo, Pehk & Päss täishoovile Kirjanike maja õuel. Samal ajal kogusid Sooäär, Vaigla ja Ruben rahhvamajas samuti täissaali, improviseerides jazzivõtmes Miina Härma radadel.
Ingmani merelava alustas Jaagup Kreemi, Tiit Kikase ja Taavi Langi nägemusega Juhan Viidingu lauludest.

Juba kell  kuus kolmandal hommikul oli huvilistel võimalik minna  Väravamängu rajale. Väravamängu koos Jaak Johansoniga juhtinud Ott Sandrak ütles, et inimesi jätkus Väravamängule palju: "Palju oli neid, kes meiega kaasa laulsid ning veel rohkem oli neid, kes pärast meid tänasid ning kätt surusid," nentis ta

Teine päev Viru Folgil oli soojem ja päikselisem kui kõle esimene ja see kajastus ka suuremas publiku hulgas.

Teise päev lõpetas mõnusa ja siira hilisõhtusse sobiliku kitarrimuusikaga Kanadas sündinud Taani päritolu laulja ja helilooja Melanie Dekker. Unetutel oli võimalus veel pool neli varahommikul kuulata rahvamajas segakoori Art esituses Eesti loitse.

Suurepärase ja kaasakiskuva kontserdi andis kell kuus pealaval Alamaailman Vasarat, mis ühendas endas täiesti kompleksivabalt Emir Kusturica filmidele iseloomulikku Balkani muusikat Apocalypticale iseloomuliku metalse tšellosaagimisega. Muusikakollektiivi asutaja, laulja, saksofoni ja klarnetimängija Stakula sõnul hakkasid nemad juba enne Apocalypticat kasutama tšellosid metalile iseloomulike saundide esitamiseks. Tempokas ja kaasakiskuv muusika ei jätnud publikut külmaks. Kes tantsis, kes võngutas end niisama muusika taktis. Pärast kontserdit oli menu ka bändi poolt kaasatoodud plaatidel. Stakula väitel jäi bänd rahule nii kontserdi kui festivalikohaga.

Kui Virumaa Teataja laupäeval Viru Folgile jõudis, hakkas Taavi Peterson & Üdi Kirjanike maja hoovis oma rokkivat etteastet lõpetama ja ka pealaval esineval Gjangstas Päradaisil oli käsil viimane lugu.

Ingmanid merelaval astus  kell 13 lavale Tane Mahuta ja esitas Skandinaavia, Keldi, India ning Lõuna-Ameerika põlisrahvaste väelaule ja maaema laule nii eesti- kui muudes keeltes. Peale kontserti rääkisid Tane Mahuta liikmed pressikeskuses väelauludest, kooslaulmise tähtsusest ning selle mõjust meie teadvusele.

" Tantsi, nagu keegi ei vaataks ja laula, sest ka sinul on ilus hääl! Rõõm on kuulda, et napsu, armuvalu ja sõjalaulude kõrval koguvad järjest enam jõudu positiivset tulevikku manifesteerivad väelaulud",  tõdes Tane Mahuta laulja Tom Valsberg.

Festivali teine päev algas juba hommikul kell 11, kui oli vüimalik valida, et kas minna vaatama KÄFFi raames näidatavaid filme või kuulata keskkonnaprogrammi raames Ain Mäesalu loengut "Muinaseestlane ja keskkond. Muistsed kaelaripatsid ja nende tähendus."
Rahvamajas sai vaadata Rakvere Gümnaasiumi filmifetivali võidufilmi „Armastus on süda kujuga“ ja Ansambli Svjata Vatra autobiograafiline dokumentaalfilmi „Püha tuli“ .

Pilves ja jaheda ilma kiuste Käsmu kaptenitekülas alanud viies Viru Folk meelitas reedel  vaatamata ilmustikuoludele festivali külalised juba esimeste bändide ajaks lavade ette.

Publikut kogunes Viru Folgile esimese päeva õhtuks vähem, kui eelmistel aastatel. Aga kuna polnud ülerahvastatust, siis see oli muusikasõprade jaoks pigem meeldiv asjaolu.

Esimese õhtu peaesinejaks oli udmurdikeelset elektropoppi.esitav ansambel Chupai Eli, mis on udmurdi poplauljatari Elvira Panchenko ja ingeri postmodern-folkbändi Konec Leta eriprojekt.Chupai Eli. pidi alustama Ingmani merelaval südaöösel, kuid VLÜ kontserdi pikemaks kujunemise tõttu alustas oma hingestatud kontserdiga pool tundi hiljem.

Kell 22 alustas rohkem kui kahetunnise kontserdiga Marko Matvere & VLÜ. Samal ajal esinesid Rahvamajas täissaalile David Rothenberg (USA) ja Robert Jürjendal, kes on teinud koostööd juba kümmekond aastat. Nende improvisatsioonilises ambient-etno-jazz muusikas on põimunud klarnetid, ülemheliflöödid ja kitarrid koos Davidi poolt tema maailmarännakutel salvestatud lindude, vaalade ja putukate helimaailmadega.

Kadri Voorandi Trio esitles kell 21 pimeduses Vinteri täiesti valgustamata laval Eesti luulest inspireeritud plaati „Kosmogooniline etüüd“, mis koondab valikut muusikute viimase kolme aasta vältel sündinud loomingust.

Ametlikud juubelifolgi avasõnad lausuti pealaval aga alles kell 20, misjärel esitas Käsmu Viru Folgi meeskoor rahvaliku laulu "Käsmu laht". Pärast neid asus esinema vokaalansambel Greip.

Samal ajal esitles KÄFF Sagadi mõisapargis pidulikult Eesti Film 100 projekti raames „Sajandi sada võttepaika” infotahvli avamist.
Tahvlil olev kaart annab huvilistele ülevaate Lääne-Virumaal ja mujal Põhjarannikul vändatud filmide võttepaikadest. “Sajandi sada võttepaika“ on projekt, mille käigus tähistatakse Eesti filmide legendaarseimad võttepaigad maapiirkondades ja väikelinnades. Lääne-Virumaa on üks eesti filmitegijate lemmikpiirkondi ja Sagadi mõis oma maakonna ning ka kogu vabariigi populaarseim võttepaik.Projekti eestvedajateks on filmimees Artur Talvik ja arhitekt Raul Vaiksoo, kes on ühtlasi ka võttepaikade kaardi kujundaja.
Peale infotahvli avamist näidati Sagadi mõisa hoovi Öökinos Ervin Õunapuu filmi "Kõrbekuu" (1999).

Esimesena kell 16 astus juubelifolgil viiuldajate ansambel Tuuleviiul, kus musitseerisid lapsed vanuses 5-11. Samal ajal alanud filmiprogramm KÄFF alustas Rahvamajas Eesti Film 100 raames Tallinnfilmi 1972. aastal Kaljo Kiisa tehtud filmiga "Maaletulek". Film jutustab kaugsõidukapteni armastusloo ja on osalilselt filmitud Käsmus. Seansile kogunes paarkümmend kodumaise filmi huvilist.
Tunni aja pärast jätkas folki ja jazzi omavahel segav kodumaine muusikakollektiiv Mantra Gora.
„Viies Viru Folk on tagasi pöördunud oma põhjamaise suunitluse juurde ja festivaliga juubeldav Käsmu kihab muusikasõpradest ning mõnusatest Eesti ja välismaistest kontserditest,“ ütles festivali peakorraldaja Peep Veedla.
Festivali esinejaid on nii Põhja-Euroopast kui Põhja-Ameerikast ning kavas on ka rohkesti eesti autorimuusikat. Nagu juba eelnevatel aastatel traditsiooniks on kujunenud, saavad festivalikülastajad lisaks muusikale osa ka nii filmi-, luule-, kui keskkonnaprogrammist.