Varguse ohver pole politseiga rahul

Toomas Herm
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jahimehest Ivo pani puu külge rajakaamera, et kutsumata külalisi jäädvustada.
Jahimehest Ivo pani puu külge rajakaamera, et kutsumata külalisi jäädvustada. Foto: Arvet Mägi

Kevadel Rakvere vallas varguse ohvriks langenud Ivol on kahtlus, et politsei ei võtnud pikanäpumehe leidmiseks midagi ette, kuigi ta andis korravalvuritele võimaliku kahtlusaluse pildi.


Ivo rääkis, et soetasid sõpruskonnaga Rakvere valda kinnistu. Sinna viidi haagissuvila, et enne põhjalikumate hoonete rajamist saaks loodust nautida.

Mingil ajal märkas mees, et haagissuvila juurest on hakanud esemed kaduma. “Väiksemad aiatööriistad. Näiteks labidas,” nimetas ta.

Ivo otsustas iseseisvalt varga jälile saada. Olles ise jahimees, kinnitas ta haagissuvila vahetusse lähedusse puule rajakaamera, millega kütid tavaliselt loomi pildistavad.

See 8-megapikslise kaameraga varustatud agregaat reageerib 12 meetri raadiuses liikumisele ja maksab suurusjärgus 200 eurot. Ja rajakaamera oli oma hinda väärt.

10. mail avastas Ivo, et kaduma on läinud hinnaline toitekaabel, mis haagissuvilas vajalikke kodumasinaid, näiteks külmikut, tööks vajaliku vooluga varustas. Rajakaamerat uurides avastas Ivo, et eelmise päeva õhtul kell 19.24 on kaamera teinud pildi ühest tundmatust mehest, kes ilmselt elektrikilpi silmitseb.

Et rajakaameraga tehtud pildi kvaliteet oli hea ja sellel kujutatud mees igati tuvastatav, siis tegi Ivo avalduse politseile ning andis korravalvuritele ka pildi võimaliku kahtlusalusega. Kahjusumma suurus andis mundrikandjatele aluse kriminaalmenetluse alustamiseks.

Ivo selgitas, et ta võimaliku kahtlusaluse pildiga näiteks Rakvere vallavalitsusse ei läinud ega hakanud muul moel ise kurjategijat otsima, sest see on politsei ülesanne. Umbes kuu aja pärast tuli aga politseist teade, et kõik vajalikud toimingud on kriminaalmenetluse raames tehtud, kuid kuriteos kahtlustatavat ei õnnestunud paraku tabada.

“Mis toiminguid politsei siis tegi?” küsis Ivo, kel on kahtlus, et mundrikandjad varga tabamiseks erilist vaeva ei näinud.
Sama küsimuse esitas Virumaa Teataja Ida prefektuurile. Prefektuuri pressiesindaja Marit Liik vastas, et aktiivne menetlus on lõpetatud, kuid kui ilmneb uusi tõendeid, siis võetakse juhtum uuesti menetlusse.

“Kui kannataja sai kätte kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, siis selgitati talle ka menetluse lõpetamise, edasikaebamise ja asja materjalidega tutvumise korda,” jätkas Liik.

Konkreetseid menetlustoiminguid, mida politsei tegi või tegemata jättis, korravalvurid ei avalda. “Mis puudutab konkreetseid toiminguid, siis KrMS paragrahvi 214 järgi võib kohtueelse menetluse toiminguid avalikustada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatusel ja tingimustel,” teatas Liik.

Riigiprokuratuuri avalike suhete talituse juhataja Katrin Lunt ütles, et politsei lõpetas kriminaalmenetluse prokuratuuri loal, sest kahtlustatava isikut ei õnnestunud tuvastada. Prokurör Enn Pustaku sõnul oli kannatanu kaamera salvestis piisavalt kvaliteetne ja seda materjali tutvustati kohalikule konstaablile ning politsei elektrooniliste infokanalite kaudu kõigile piirkonna politseiametnikele, kuid isikut ei tuvastatud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles