Meie elu- ja tervise kvaliteet sõltuvad paljuski sellest, kuidas me hingame. Enamik inimestest kontrollib oma hingamist, surudes seda siiski alateadlikult maha. Mitmed teadusuuringud näitavad, et kõigest üks inimene viiest hingab nii, nagu see meile kõige tervislikum on.
Meie kopsud on ülaosas väiksemad ja allosas laiemad.
Kopsude ülemises osas ringleb minutis ainult üks detsiliiter verd, samas kui alumises osas on see kogus kümme korda suurem. Vere hapnikuga rikastamine toimub seega alumises osas kümme korda tõhusamalt.
Kui hoiame hingates kõhtu sees ja hingame ainult kopsude ülaosaga, siis anname endale pidevalt natuke liiga vähe hapnikku.
Optimaalne on hingamine, kui meil ka kõht sisse hingates paisub. Sel viisil hingates liigub meie diafragma alla ja teeb kopsude alaosas ruumi, et need saaks õhuga täituda.
Tervelt 70 protsenti keha puhastustoimingutest käib läbi hingamise, kui hingame nii, nagu see meile parim on. Ainult 30 protsenti puhastumisest toimub uriini, fekaalide ja higi näol. Kui me alahingame, siis peavad teised kehaosad, nahk ja neerud näiteks, võtma vastava puhastamise enda kanda.
Erinevates elusituatsioonides on hingamise rütm erinev. Hingame erinevalt, kui magame, kui oleme ärkvel, kui oleme vihased või erutatud.
Inimese keha salvestab sünnist alates kõik emotsioonid, kordaminekud ja ebaõnnestumised. Elu jooksul saadud kogemuste põhjal langetame iga päev otsuseid.
Vabastav hingamine on ühendatud hingamine, mis aitab vabaneda igapäevasest stressist, allasurutud emotsioonidest, piiravatest mõttemustritest, aitab tuua meelerahu ning selgust eesmärkides.
Peamine erinevus vabastava hingamise ja normaalse hingamise vahel seisneb selles, et vabastava hingamise puhul ei ole sisse- ja väljahingamise vahel pausi ning see hingamise moodus on rütmilisem kui normaalne hingamine.
Normaalsel hingamisel on sisse- ja väljahingamise vahel tavaliselt tilluke paus.
Harilikult viiakse vabastava hingamise seanss läbi pikali asendis. Keskmiselt kestab üks vabastava hingamise seanss kaks tundi.
Vabastava hingamise kui teraapiavormi ellukutsujaks on ameeriklane Leonard Orr, kes 1960ndatel hakkas iseenda peal katsetama erinevaid hingamismooduseid ning uurima nende mõju inimorganismile ja -teadvusele.
Hingamisharjutused aitavad leevendada tervisehädasid
Suurem osa täiskasvanuist kannatab stressirohkes igapäevaelus hingamispuudulikkuse all. Selle kaudseteks tagajärgedeks on nakkused, halb seedimine, kõhukinnisus, haavandid, depressioon, häired seksuaalelus, kehv vereringe, väsimus jne. Kui me hingame pinnapealselt üles rindkeresse (keha kaitsereaktsioon stressi, ärevuse, hirmu puhul, mis ajapikku võib harjumuseks kujuneda), läheb hapniku ja süsihappegaasi tasakaal kehas paigast ära. Paljud haigused tekivad just selle tasakaalutuse tõttu.
Kui vabastava hingamise seanss toimub koolitatud terapeudi juhendamisel ja toetusel, siis on olemas ka hingamisharjutusi, mida on võimalik praktiseerida iseseisvalt kodus või tänaval ringi jalutades. Järgnevalt mõningad harjutused, mis võiksid iseseisvalt harjutades kõne alla tulla.
Üldrahustav hingamisharjutus
Lama selili, käed külgedel. Kõverda oma põlved ja aseta tallad põrandale. Aseta jalad teineteisest veidi lahku, nii et need oleksid tasakaalus ja saaksid lõdvestuda. Tõmba selg veidi kumeraks ja seejärel suru see üleni vastu põrandat. Tee seda väga pehmelt ja aeglaselt. Nüüd hinga sügavalt ja aeglaselt n-ö kõhtu ja samal ajal tõmba selg natuke nõgusaks. Seejärel hinga pikalt ja lõdvestunult välja ning samal ajal suru selja keskosa vastu põrandat.
Hinga uuesti aeglaselt sisse, täites kõhu õhuga ja kumerdades selga. Välja hingates suru selg vastu põrandat. Tee seda aeglaselt ja pehmelt. See liigutus ei ole suur, vaid paar sentimeetrit üles ja alla. Tee harjutust 5-10 minutit.
Kui hingad sellisel viisil, siis täitub sinu organism hapnikuga rikastatud verega ning samal ajal muutub su selgroog painduvamaks ja vabamaks. Seda harjutust saab teha ka toolil istudes. Soovitatav on valida sirge seljatoega tool, selline, mis toetab kogu selga.
Harjutus väsimuse, peavalu, külmetushaiguste leevendamiseks
Harjutust teha kas lamades, istudes või seistes. Oluline on püsida lõdvestunult kogu harjutuse kestel ning vältida üleliigset pingutust: hinga sügavalt sisse alakõhtu, seejärel hinga välja, tühjendades end täielikult õhust. Hoia hinge kinni ja lõdvestu, kuni keha annab sissehingamiseks märku. Hinga sisse nii sügavalt kui võimalik oma alakõhtu ning seejärel hinga välja, tühjendades end täielikult õhust. Hoia hinge kinni ja oota taas keha märguannet, et sisse hingata. Korda harjutust paar minutit või kauem. Harjutuste tegemise ajal võime kogeda, et iga korra järel on üha kergem hoida hinge kauem kinni.
Hingamisharjutus kõrge vererõhu korral
Kui kannatad kõrge vererõhu all, võib abiks olla järgmine lühike harjutus: hinga läbi nina sisse ja lase lõual ilma suud avamata alla vajuda, hingates läbi nina välja nii, nagu puhastaksid prilliklaase, et neid puhtaks hõõrumiseks aurutada, aga kinnise suuga. Kui õhk läbib vabaks jääva ruumi, mis moodustub siis, kui lased lõual alla langeda, võid kuulda haaa-häälikut. Tee harjutust paar-kolm korda ning pane tähele, kuidas sa hingad kogu tee kõhuni välja ning kuidas keha selle tulemusel lõdvestub.
Hingamisharjutus jalutades
Seda harjutust on kõige parem sooritada õues ilusa ilmaga. Jaluta nii, et selg on sirge ning lõug ja õlad oleksid lõdvestunud. Hinga normaalselt. Kui hingad järgmisel korral sisse, hakka lugema kahe kuni kolme sammuni. Hinga läbi nina sisse nii pehmelt, aeglaselt ja õrnalt, kui saad. Seejärel hinga välja, lugedes kahe kuni kolme sammuni. Korda seda seni, kuni tunned ennast mugavalt. Lõpeta harjutus ja naase normaalse hingamise juurde. Pane tähele erinevusi kehas.
