Varjatud tööõnnetus = lisakulud ja asjatu närvipinge

, tööinspektsiooni tööinspektor-uurija
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marge_Mäekivi.
Marge_Mäekivi. Foto: Erakogu

Tööandjate hulgas on suhteliselt levinud arvamus, et tööõnnetusest teavitamine mõjub ettevõtte mainele kahjulikult ning tööõnnetuste varjamiseks mõeldakse välja kõikvõimalikke skeeme. Viimasel ajal on aga olukord muutumas.


Paraku leidub tööandjaid, kes hirmutavad tööõnnetuses kannatanuid töökoha kaotamisega või lubavad maksta “hüvitist”, et tööõnnetuses vigastatu oma suud ei paotaks. Samas unustatakse, et olnut ei saa olematuks muuta ja kuulujuttudena levib teave edasi. Seega jääb pikaks ajaks püsima närvipinge: kas varjatud tööõnnetus tuleb välja või ei tule? Meditsiini valdkonnas on aga tõestatud, et närvirakud ei taastu.

Tööõnnetust varjates käitutakse lühinägelikult. Kui tööandja jätab kerge trauma põhjustanud asjaolud välja selgitamata, võib see hiljem kaasa tuua juba tõsisema õnnetuse koos sellest tulenevate rahaliste kahjudega, mida võinuks ennetada või vältida, kui sellele oleks eelnevalt tähelepanu pööratud.

Kui õnnetuse asjaolud on segased, selgitab tööinspektor tööandjatele, kuidas jõuda toimunu suhtes selgusele, kuidas vormistada juhtumi kohta dokumentatsioon ning kuidas edaspidi korraldada tööohutusalast tööd nii, et vältida samalaadseid tööõnnetusi või ohuolukordi.

Minul kui tööinspektoril-uurijal on rõõm tõdeda, et viimasel ajal on tööandjad muutunud tööõnnetuste ja ohuolukordade teatamisel aktiivsemaks ning ka töötajate teadlikkus on suurenenud. Töötaja peab julgema enda eest seista, tundma oma õigusi ning nõudma tervislikke ja ohutuid töötingimusi.

Positiivse näitena saan välja tuua tööandja Hiiu maakonnast, kes hiljuti võttis tööinspektsiooniga ise ühendust, kui kuulis tööl noore töötajaga juhtunud õnnetusest. Vaatamata töötaja kartusele teavitada sellest tööandjat, asus tööandja tööõnnetust uurima ja esitas raporti toimunud tööõnnetuse kohta.

Statistika on mõtlemapanev: selle aasta seitsme kuu jooksul on tööinspektsioonis registreeritud 2186 tööõnnetust, lisaks käib uurimine veel 197 õnnetusjuhtumi asjaolude kohta. Registreeritud tööõnnetustest on raskeid 459 ja kergeid 1718 ning surmaga lõppenud 9 tööõnnetust, lisaks täpsustatakse veel kahe surmaga lõppenud õnnetuse asjaolusid.

Eelmise aasta sama ajaga võrreldes on tööõnnetuste arv tänavu mõnevõrra kasvanud. Mullu seitsme kuuga juhtus tööõnnetusi 2119, sealhulgas 445 rasket, 1657 kerget ning 8 töösurma. See, et kergete tööõnnetuste osakaal kasvab, näitab, et tööõnnetustest teatamine on paranenud.

Tööinspektsiooni poole on pöördunud ka tööõnnetustes kannatanute sugulased, kes annavad teada õnnetusest, kui kannatanu ise ei saa seda vigastuse tõttu teha ning tööandjal puudub julgus juhtunut tunnistada. Niisugusel puhul alustab tööinspektsioon teabe kontrollimist sündmuste selgitamiseks.

Juhul, kui tööinspektsiooni uurimise tulemusel selgub, et tegemist oli tööõnnetusega, mida varjasid kas tööandja või töötaja või siis mõlemad, näeb seadusandlus ette karistuse väärteomenetluse korras. Karistada saab nii tööandjat kui ka töötajat.

Samuti võib töötaja kaotada tööõnnetuse registreerimata jätmisel osa haigushüvitisest ning võimaluse taotleda tööandjalt toetust edasiste ravikulude maksmiseks.

Tööõnnetuse varjamine on seadusrikkumine, millega kaasnevad väärteomenetlus ja rahatrahv.

Tööõnnetuse või kutsehaigestumise varjamise või uurimata jätmise, ka kirjaliku raporti koostamata jätmise või muude tööõnnetuse või kutsehaigestumise registreerimise või uurimise nõuete rikkumise eest karistatakse füüsilist isikut rahatrahviga kuni 800 eurot, juriidilist isikut aga trahviga kuni 2000 eurot.

Tervislikke ja ohutuid töötingimusi saab tagada ainult kõiki tööturu osapooli kaasates.

Tööst ei tohi mitte mingil juhul saada inimest tappev ega sandistav tegevus, vaid see peab olema kõigile kasutoov, rahulolu pakkuv ja edukas ettevõtmine.

Märksõnad

Tagasi üles