Uus põlvkond põllumehi läheb maheda manu

Lääne-Viru maakonnas on mahetootmise arendaja firma Küti Mõis, mis kasvatab looduslikel karjamaadel lihaveiseid. Foto: Arvet Mägi

Kuigi mahetootjaid tegutseb seni vähe, nad asuvad hajutatult üle Eesti ning nende toodetavad kogusedki on väikesed, lisandub üha enam noori tegijaid, kes just mahepõllumajanduse kasuks otsustavad.

Mahepõllumajandusega tegelevate ettevõtete arv on viimase kümnendiga märgatavalt kasvanud – kui 2002. aastal tegeles mahetootmisega Eestis 583, siis eelmisel aastal oli põllumajanduse registris mahetootjatena kirjas 1431 firmat.

Suurenenud on ka mahepõllumajanduses kasutatava maa osa – kui selle aastatuhande alguses tegutsesid tootjad alla
10 000 hektaril, siis eelmisel aastal juba üle 134 000 hektaril. Viimase kolme aasta jooksul on mahepõllumajanduslik pind suurenenud 54 protsenti ja moodustab kogu põllumajanduslikust maast rohkem kui 14 protsenti ning kasvutrend jätkub.

Kuigi mahetootmine kasvab aasta-aastalt jõudsalt, kogetakse siiski kasvuraskusi, sest mahetoote jõudmine tarbijani osutub enamasti keeruliseks – esiteks ei pääseta oma toodetega ligi suurtesse poekettidesse, teiseks muudab mahetoote kallimaks transport, sest liigutatavad kaubakogused on väikesed ning seega tuleb ühiku hind tarbija jaoks kallim. Kolmandaks tuntakse puudust mahetöötlejatest, keda leidub vabariigi peale ligi 60, kuid pooled neist töötlevad oma tooteid. Kõige rohkem on teraviljatöötlejaid, puudus on aga maheda piima töötlejaist.

Paljuski just keerulise logistika tõttu püsib Eestis mahetoidu turuosa väga väike – kõigest üks protsent – ja kui arvestada ainult kodumaist mahetoitu, siis veelgi väiksem ehk 0,36 protsenti. Mahetoidu turuosa võiks suurem olla, kuid kõrgem lõpphind ning vähene teadlikkus panevad tarbija eelistama hinnalt odavamat toitu.

“Kasvupotentsiaal on tohutu, ametlik statistika mahetoidu turuosast ei ole siiski päris täpne, meil kõigil elab ju keegi sugulastest või tuttavatest maal ja nende kaudu saame mahetoitu. Samas on inimesed piisavalt mugavad, Selveri trepi ette sõita ja ostud ära teha on ju lihtne,” nendib Eesti Biodünaamika Ühingu liige, mahepõllumajanduskoolitusi korraldav Karin Hüva.

Vaatamata arenguraskustele näeb Hüva tulevikku helgena, sest üha enam noori tuleb maale tagasi ning just mahepõllumajandus on valdkond, millega tegelema hakatakse.

“Uus põllumeeste põlvkond kasvab peale ja valdavalt lähevad kõik uued tulijad maheda manu, seda nii tõekspidamisi arvesse võttes kui seetõttu, et klassikalises põllumajanduses on suured tegijad ees ning edukalt konkureerimine keeruline,” rääkis Hüva.

Noore mahetaluniku, Purtses hobuseid, lihaveiseid ning kanu kasva­tava Kopli Hobutalu OÜ omaniku Kaisa Jalaka sõnul on nad talumajapidamise algusest saadik mõelnud mahedalt.

“Kuigi oleme mahetalunikud kogu aeg olnud, läksime ametlikult sellele üle tänavu. Lähtume põhimõttest, et tulevastel põlvedel oleks ka elamisväärne keskkond. Kuigi oleme traktori muretsenud, muldame kartuleid ja veame vett hobusega ning kui heinapress on katki, siis teeme heina ka käsitsi. Tahaksime jõuda sinnamaani, kus pooled tööd saaks tehtud hobusega, et oleksime võimalikult ökonoomsed ning tarbetult ei raiskaks,” kõneles Jalakas.

Jalaka sõnul on neil hetkel 14 hobust ning 11 veist, kanad, üks part ja kalkun ning 50 hektarit põllumaad. Kogu talu toodang turustatakse omal käel. Suureks taluks nad  kasvada ei plaani, eesmärk on oma pere ära toita.

“Veiseid ja kanu võtame juurde, hobuste turg on täis ning neid me lähiajal juurde võtta ei kavatse, aga loodame, et hästi õpetatud tööhobustele jätkub tulevikus turgu, raske­veo­hobuseid on Eestis väga vähe järele jäänud, nende treenimine võtab mitu aastat aega ning igast hobusest ei pruugi alati ka töölooma saada.”

Hobuste tõhusamat kasutamist talutöödel takistab sobiva hobutehnika puudus, seda, mis esiisadest alles on jäänud, ei kannata enam kasutada. Ainus võimalus on tellida neid Saksamaalt või USAst.

“Kuigi hobutööriistu pole Eestis saada, on hea tahtmise korral võimalik leida mõni meistrimees, kes mõningad traktori jaoks mõeldud haakeriistad hobuste tarvis ümber ehitada suudab,” ütles Jalakas.