Suvine töökoht annab kooliõpilasele taskuraha ning kogemuse

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sügisel keskkooli viimases klassis alustav Maibrit Puusepp leidis suvise töö Palmse Park-Hotellis.
Sügisel keskkooli viimases klassis alustav Maibrit Puusepp leidis suvise töö Palmse Park-Hotellis. Foto: Erakogu

Kuigi firmad ei võta tihtipeale noori nende kogenematuse ning lepingutega kaasnevate lisakulude tõttu ametisse, leiavad asjalikud ja ise vaeva nägevad noored suveks töö ikkagi.

Ligi neli aastat tagasi siples nii Eesti kui ka kogu ülejäänud maailm majanduskriisis. Tegelikkuses tuleb tõdeda, et viie–kuue aasta tagune majanduse tipp ei tule veel niipea tagasi, ja on endiselt küsitav, kas üldse kunagi tuleb. Raskusi, mis ametisse saamisega kaasnevad, leiab eraisikut abistav 11. klassi lõpetanud Aigo Allmäe lisaks üldisele majanduslikule mõõnale veelgi. “Suhteliselt keeruline on leida tööd juba sellepärast, et firmadel ei ole mõtet ainult suvehooajaks uut töötajat välja koolitada ning sügisel temast jälle ilma jääda ja uuesti kellegi teisega otsast peale hakata,” ütles noormees.

Ometi ei ole tööle saamine võimatu missioon ja nii mõnigi usin kooliõpilane on endale töö leidnud kogu suveks, ja kaugeltki mitte madala palga eest.

10. klassi lõpetanud Lisete Laisaar ja sügisel keskkooli viimases klassis alustav Maibrit Puusepp leidsid töö Palmse Park-Hotellis, kuhu võetakse igal suvel juurde neli abilist. Nagu hotelliäris tavapärane, eelistatakse hea inglise keele oskusega töötajaid, sest lävida tuleb enamasti turistidega.

“Tööle läksin kogemuste ja loomulikult raha pärast. Ma olen alati tahtnud Palmse hotellis töötada, sest lapsepõlves veetsin ma seal päris palju aega. Mäletan, et kunagi ei olnud Palmse hotellis töötajatele eraldi magamistuba, ja kui mu ema pidi talvel öövalves olema ja minu julgustuseks kaasa võttis, siis sain toas number 115 magada. Nüüd seda hotellituba koristades tabab mind väikene nostalgia,” meenutas Maibrit.

Tööülesanneteks on neidudel hotellis restorani poolel tellimuste vastuvõtmine ja toidu serveerimine ning köögis tuleb nõusid pesta.

“Kui restorani poolel on vähem tööd, aitan koristajal tube teha. Samuti olen valvelauas ja minu kohustuste hulka kuulub ka öövalve,” rääkis Maibrit. Tüdrukute tööpäevad on hotellis küllaltki pikad ning kindlast kellast kellani töötamist ei ole. Töö rohkus oleneb suuresti turistide arvust ja graafikutest, mistõttu vahel lõppeb päev alles enne südaööd. “Öövalves olles kestab tööpäev loomulikult kauem,” nentis Maibrit.

Palmse hotellis töötavad tüdrukud kolm kuud, ühes kuus tuleb 15 tööpäeva. Kumbki tüdrukutest palga üle ei nurise, sest põhipalgale lisandub jootraha. Naerdes sõnas Lisete, et turistidega töötamisel on eneseväljendus väga oluline. “Kindlasti on väga vajalik osata keeli ja neist aru saada. Välimus ja suhtlemine on samuti väga-väga olulised. Klientidele peab jätma hea mulje, sest nii saab tippi.”

T

öö Palmse Park-Hotellis on Lisetele esimene korraliku lepinguga töö. Maibrit aga on ka varem tööl käinud, Palmse mõisas ja Männisalu puhkekeskuses, mistõttu on neiul elulookirjeldusse juba nii mõndagi kirja panna. Kuigi suveks töö saamisel mängisid suurt rolli tutvused, ei pääsenud kumbki neist CV kirjutamisest ega võõrkeelsest tööintervjuust, sest eelkõige loevad ikkagi oskused ja pealehakkamine.

Sagadis ettekandjana töötav 11. klassi lõpetanud Eva Maria Eevald nentis samuti, et ilma tutvusteta on suveks tööle saada küllaltki raske ning tuttavaid usaldatakse enam kui võõraid. Samas märkis Eva Maria, et eelkõige tuleb ise initsiatiivi üles näidata ja uued kasulikud tutvused tekivadki just tööl häid tulemusi näidates. Ise läks Eva Maria tööle selleks, et saada juurde kogemusi ja teenida taskuraha. “Oma teenitud taskuraha on alati magusam. Tööl õpid väärtustama raha ja näed, kui raskelt see tuleb, aga kui kergelt see läheb,” rääkis ta.

11. klassi lõpetanud Aigo Allmäe käib eraisikul abiks küttepuude tegemisel. “Tööle sain nii, et ise hakkasin vaikselt otsima ja uurima, kus oleks kedagi appi vaja, ning lõpuks näkkas tänu sõbrale. Varem olen ikka ka töötanud. Mõned suved olen kommiraha eest internetiportaalides uudiseid kirjutanud ja lisaks olnud abiks küttepuude tegemisel,” rääkis Aigo. Vihmaga ei ole noormehe sõnul abiks mõtet käia, kuid normaalse ilma korral tehakse tööd üpris palju. “Keskmiselt jääb töötamiseks kuus–kaheksa tundi, vahel on päevad ka lühemad – paindlik töögraafik.”

HAKA Plast OÜs töötab praegu hooajatöölistena kuus noormeest, kellest kolm on äsja keskkooli lõpetanud, teised nooremad.

Kuna aga töö tegemist koolis ei õpetata, siis selle eest peab hea seisma ettevõte ja noortelt erilisi oskusi tööle tulles ei oodata. HAKA Plastis leidis töö näiteks 11. klassi lõpetanud Martin Proosa, kes on tehases töötamisega tuttav juba varasemast, olles näiteks praktikat saanud Aru Grupp ASis.

“Ühel päeval tuttava isa ütles, et oleks vaja sinna suveks töölisi, et küsiti, äkki tal on kedagi saata. Ja nii oligi – läksin kohale, tegin lepingu ja alustasin tööd,” rääkis Martin tööle saamisest. Praegu on noormees ametis abitöölisena. “Teen kõike, mis mulle on õpetatud ja mida parajasti teha on vaja: keevitan torusid, valan, pakin, kiletan, koristan, saen jne.”

Tehases töötades algavad tööpäevad kindlatel kellaaegadel ja päevas tehakse tööd kaheksa tundi, kuid Martin sõnas, et tööd on siiani olnud palju ja vahel tuleb ka kauemaks jääda, kuid see pole raske.

HAKA Plasti esindaja sõnul on tutvused olulised selleks, et info liiguks. Neil olid ka töökuulutused välja pandud, aga suust suhu levivat info isegi kiiremini kui interneti- või lehereklaami vahendusel.

“Oluline on tahtmine tööd teha, korralikult tööd teha – see on number üks!” ütles ettevõtte esindaja. Tema sõnul võimaldavad nad noortel õppida ja töötada tehases terve suve, seda ka edaspidi, kui vaid tööd jätkub ja uut majanduskriisi peale ei tule.

N

oored hindavad võimalust tööl käia väga kõrgelt. “Tunnen ennast palju täiskasvanulikumana, sest tean nüüd, kui raskelt raha tuleb ja kui palju raskem on enda teenitud raha kulutada. Samuti on hea omada iseenda raha, mitte käia ja küsida vanematelt,” rääkis Lisete, lisades samas, et rahateenimine pole tegelikult aga kergete killast. “Pean ütlema, et ega see raha lihtsalt ei tule, kuid meil on väga tore kollektiiv, kellega on lausa lust tööd teha.”

Ka Eva Maria leiab tööl käimisel olevat mitu plussi: keelepraktika, raha väärtuse tunnetamine ning oskus mitmesuguste äkkolukordadega hakkama saada.

“Ainukeseks miinuseks on pikalt seismine, mis kurnab jalad väga ära, aga elu polegi kerge ja raha pole kerge tulema,” nimetas ta. Kuigi päevad on pikad, ei heiduta see Evat ning neiu töötab suvel kaks ja pool kuud.

Aigo ja Martini sõnul tuleb tööl käia eelkõige selleks, et taskurahale lisa teenida. Praeguse abiks käimisega on Aigo väga rahul. “Midagi tapvat seal pole ning õhtul koju minnes ja jalgu rahulikult seinale pannes on tunda, et vähemalt olen päeva jooksul midagi teinud, mitte niisama kodus passinud.”

Martin väitis, et tööl käimisel on ka muid positiivseid mõjusid. “Lisaks hoiab tööl käimine mind eemal arvutist ja tühisest passimisest ja see tuleb mulle igati kasuks,” oli noormees rahul.

Töö leidmine ei ole tänapäeva noorel kerge, sest selleks on enamasti vaja tutvusi, kuid kõik rääkinud noored olid veendunud, et julge hundi rind on rasvane ja kes ikka tööd leida tahab, see lõpuks ka leiab.

“Lisamärkusena mainiks võib-olla ära veel selle, et ma lihtsalt ei saa aru sellest, et kui 18aastased ja nooremad, kellel pole veel keskkoolgi läbi, leiavad endale töö, siis miks töötud ei peaks leidma,” tõi Aigo välja mõttetööd nõudva probleemi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles