Marko Kippa: jäätmekäitlus muutub taaskasutuseks

Marko Kippa Foto: Erakogu

Jäätmed ei ole enam prügi, vaid muutuvad üha enam ja enam väärtuslikuks tooraineks. Juba praegu on täiesti reaalne vähemalt osadest jäätmetest vabanemise eest jäätmekäitlejalt raha küsida.

Kogu maailmas kogub tuure urban mining ehk sekundaarse tooraine “kaevandamine”. Seejuures ei tähenda urban selles kontekstis sugugi ainult linnakeskkonda, vaid on igati kohane ka asulates, külades ning isegi talumajapidamistes. Selliste haruldaste metallide nagu plaatina, indiumi ja tantalumi ressurss on prognooside järgi ammendumas 5–20 aasta jooksul juhul, kui materjali ringlussevõttu märkimisväärselt ei parandata. 60% roostevabast terasest, 40% vasest, 33% alumiiniumist, 35% pliist ja 30% tsingist tuleb juba praegu sekundaarsest toorainest.

Sõiduautodes kasutatakse 25% ning kodutehnikas 75% ulatuses sekundaarset päritolu rauda.

Kuidas jäätmed rahaks teha? Kõige aluseks on jäätmete liigiti kogumine, näiteks eraldi paigutada metallid, kiled ja plast, puidujäätmed, ohtlikud jäätmed, ehituspraht ja kivimaterjal, papp ja kartong jne. Sellisel viisil on kogu jäätmemajandust võimalik korraldada terviklikult, kus ühe liigi taaskasutusse suunamine kompenseerib teise liigi käitlemise kulukust (näiteks vana õli, akuhape, asbest ja muud ohtlikud jäätmed). Ainult sel viisil on võimalik oma jäätmetest vabaneda võimalikult väikeste kuludega või isegi raha teenida, segajäätmete eest ükski jäätmekäitleja raha maksma ei kipu.

Sageli mõeldakse, et kui ettevõttes ning ka kodus tekib vähe jäätmeid, pole nende liigiti kogumine taaskasutuseks oluline. Sellega ei saa mingil juhul nõustuda – väikestest kogustest saavad lõpuks kokku suured ning seepärast on võrdselt oluline nii iga inimese kui ka mitme tuhande töötajaga suurettevõtete tegevus.

Taaskasutusega vähendame süsinikdioksiidi saastet, reovete teket ja prügilas ladustatavate jäätmete hulka. Taaskasutusprotsesside kaudu töödeldakse tarbetu materjal uueks tooraineks – tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud metallideks, kiududeks ja energiaks. Näiteks vanade autorehvide kütteväärtus on võrdeline õli omaga ning 25% võrra suurem kivisöe kütteväärtusest.

Ühise pingutuse tulemuseks on vähem prügilaid ning puhtam vesi ja õhk. Taaskasutusele ei sunni meid ainult keskkonnateadlikkus, vaid ka karm äriline reaalsus. Kui maailma esimene tonn rauda valmistati rauamaagist, siis kindel on see, et viimane tonn rauda valmistatakse kunagi tulevikus vanametallist.
Marko Kippa
AS Kuusakoski juhatuse liige