Kaunitarid ja koletised ehk sadamad Lääne-Virumaal

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Võsu sadam.

FOTO: Meelis Meilbaum

Lääne-Virumaa väikesadamad on väga erinevas seisus, meenutades omamoodi kevadet – osa taimi on mulla alt välja tunginud ja juba õitsele löönud, teised on maapimedusest välja rabelenud ning õied punguvad, kolmandatel on päikesevalguseni veel pikk tee.

Vergi sadam.

FOTO: Meelis Meilbaum

Mahu sadam.

FOTO: Meelis Meilbaum

Käsmu sadam.

FOTO: Meelis Meilbaum

Karepa sadam.

FOTO: Meelis Meilbaum

Eisma sadam.

FOTO: Kristo Kiviorg

Vainupea sadam.

FOTO: Kristo Kiviorg

Kunda sadam.

FOTO: Kristo Kiviorg


Sadamad annavad väga hea ülevaate regionaalsest arengust, või kui täpsem olla, siis taandarengust. Rannakülades on sadamate elu või surm ikka ja alati olnud seotud inimeste elu ja surmaga ning vastupidi. Sadamad ei hääbuks, kui kohalik elu seda ei teeks, ja vastupidi.


Vanasti peeti sadamat aknaks välisilma, see oli ka üks põhjusi, miks põhjaranniku mõisad head elu said nautida – mõisatoodangut, kas siis liha või piiritust, oli hea üle lahe viia ning Virumaa rannikule leidsid tee ka lähiriikide kaupmehed. Ega ilmaasjata kutsu soomlased eestlasi virolaisteks.


Järgnevalt põgus ülevaade Lääne-Viru sadamate hetkeolukorrast.

Käsmu sadam tegutseb jõudumööda

Käsmu sadamas tegutsemiseks loodi kevadel MTÜ Käsmu Majakasadam, mis koondab kõiki sadamas tegutsejaid. MTÜ liikme Aarne Vaigu sõnul tegeletakse praegu talvekahjustuste likvideerimisega ning vahetatakse silla kattematerjali.

Võsu sadam plaanitakse kohandada kalapaatidele sobivaks

Vihula vallale kuuluva Võsu sadama detailplaneering on vastu võetud, avalikustatud ning eile toimus ka selle avalik arutelu. Samuti on välja kuulutatud ehitushange.

Vihula vallavanema Raivo Uukkivi sõnul on Võsu sadama näol tegemist eelkõige kalapaatidele mõeldud sadamaga. “Kui hästi läheb, siis alustame ehitust järgmisel aastal. Hästi tähendab seda, et püüame sadama rajamiseks ka toetust taotleda. Ilma toetuseta läheb keerukaks,” kõneles vallavanem.

Vergi sadam soovib kaid korda teha

Maakonna ainuke sadam, mis mere poolt saabuvaid külalisi vastu võtab, on Vergi sadam. Sadamakapten Pamela Ilves ütles, et eks nemadki mõtle oma kaide kordategemisele, kuid kõik sõltub toetustest.

Vainupea ootab uut omanikku

Vahepeal maanteeametile kuulunud ning praegu Riigi Kinnisvara bilansis olev Vainupea müüakse eraomandisse. Riik pole Vainupeasse raha investeerinud – korras hoitakse vaid sadamahoone ümbrust, muus osas räsib sadamat ajahammas, sadamakai on ohtlikult lagunenud ning kõrvalistel isikutel pole sinna lubatud minna.

Kes tahes Vainupeasse investeerida tahab, peab silmitsi seisma tõsiasjaga, et ka sadamahoone tuleb ümber ehitada, sest praegu on see sadamas elu elavnemise korral liialt ebapraktiline. Erainvestorid on sadama vastu huvi tundnud, kuid ostjate järjekorda Riigi Kinnisvara ukse taga ei ole.

Eisma sadam valmib järgmiseks suveks

Eisma sadamas läks ehitus käima eelmise aasta suvel ning kuigi toona loodeti, et sadamaehituse esimese etapiga jõutakse valmis sel aastal, ollakse eesmärgist maas. Kui kõik kulgeb plaani järgi, võtab Eisma sadam järgmise aasta mais juba aluseid vastu.

Üle poole vesiehituse esimese etapiga kavandatust on valmis. Sadama ühe omaniku Tiiu Pedaja sõnul läheb esimene osa maksma ligi 700 000 eurot. Selle käigus rekonstrueeritakse muulid, sadamakai, kindlustatakse kallas, paigaldatakse navigatsiooniseadmed ning vajaminevad tehnovõrgud.

“Sadama akvatooriumi sügavuseks oleme maksimaalselt planeerinud 2,2 meetrit ning faarvaatri sügavuseks 2,5 meetrit merepinna nullist. Et Eismal on vesi suvel ligi kolmkümmend sentimeetrit alla merepinna nulli, siis arvan, et suudame vastu võtta aluseid maksimaalse süvisega 1,6-1,7 meetrit,” rääkis Pedaja.

Pedaja kinnitusel ollakse valmis akvatooriumi teises etapis ka sügavamaks tegema, kui sadamateenuste vastu tunnevad suuremat huvi sügavama süvisega aluste omanikud.

“Järgmises etapis on võimalik akvatooriumi süvendada 2,5 meetri sügavuseks, mis võimaldab vastu võtta aluseid süvisega 1,8-2,1 meetrit. Kas lisasüvendamine ka vajalikuks peaks osutuma, selgub järgneva kolme kuni viie aasta perspektiivis,” lisas Pedaja.

Karepa sadam valmistub hoovõtuks

Eraomanikele kuuluv Karepa sadam valmistub hoovõtuks. Aasta alguses loodi MTÜ Karepa Kalasadam ning algatati detailplaneering, et määrata kindlaks sadama akvatoorium ja võimalikud kaide kohad.

“Oluline on, et kõik osalised, kes otseselt või kaudselt sadamaga seotud, nõustuvad sadama renoveerimisega, selleks sõlmisime ka hea tahte ja koostööleppe. Loodud mittetulundusühingu ülesanne on juhtida sadama projekteerimistöid,” rääkis Tea Treufeldt, MTÜ Karepa Kalasadam juhatuse liige.

Kui palju akvatooriumi määramine ja parimate kaide asukohtade väljaselgitamine maksma läheb, ei osanud Treufeldt öelda.

“Soovime Karepal ajada asju selliselt, et kõik osalised ja eriti kohalikud elanikud rahule jääksid. Täpsemalt saab edasistest arengutest rääkida ehk sügisel,” ütles Treufeldt.

Kunda sadamal läheb hästi

Kunda sadamal on taastumas majanduslanguse eelse perioodi kaubamahud. 2011. a saavutati kaubakäibelt rekordaasta, tänavused kaubamahud on küll veidi vähenenud, kuid kurtmiseks ei ole sellegi poolest põhjust.

Rekordkiirusel ehitatud sadam avati ametlikult 2. septembril 1994. Sadama ehitus oli tsemenditootmise seisukohast Kundas elu ja surma küsimus – sadamast sai aken eksporditurgudele. 1992. aastal erastati tsemenditootmine ning kuna siseturg oli kaoses, soovisid investorid leida sadama näol probleemile kiire lahenduse.

Kevadel 1993 läkski ehitus käima ning juba aasta hiljem maikuus võõrustas sadam esimest laeva. Viimastel aastatel on sadamas igal aastal peatunud 400-600 laeva.

“Sadam sai ehitatud õigesse kohta. Seda tõendab kas või juba tõsiasi, et 18 aasta jooksul pole sadam vajanud kordagi süvendamist. Enne uue sadama rajamise algust olid sadamas väiksed kaikohad kalapaatidele, sadamat kasutasid piirivalve ning armee,” rääkis sadamakapten Eiki Orgmets.

Sadam alustas tööd kahe kaiga. Peamiselt eksporditi klinkrit ja tsementi ning imporditi tsemenditootmiseks vajalikku toormaterjali. Nüüd on sadamas kaubalaevu vastu võtmas kolm kaid ning sadamas tegutseb ka üks iseseisev sadama operaator – Baltic Tank AS.

Aja jooksul muutus ka läbi sadama liikuv kaup. Praegu on sadama peamiseks käideldavaks kaubaks ümarpuit ning saetööstuste jääkprodukt hakkpuit ja puidugraanulid, oluline osa on killustikul, turbal, tselluloosil, erinevatel agrokaupadel ning samuti tsemendil.

“Positsioneerime end regionaalsadamana, transiitkaupu me ei käitle, soodne geograafiline asend ja hea taristu sadama ümbruses loovad eelduse regiooni kujunemiseks arvestatavaks logistikapiirkonnaks,” lausus Orgmets.

Sadama lähituleviku plaanid hõlmavad uue kai ehitust, mis hetkel on planeeringu ja projekteerimise järgus. Lisaks kaile saab peagi kinnitatud ka sadama tagala maa-ala detailplaneering.

“Uue kai ehituse projektiga loodame ühele poole jõuda sügiseks. Mis n-ö sadama tagalaga edasi saab, pole hetkel veel selge, võimalik, et seal leiab koha mõni tööstuskompleks või puiduterminal,” rääkis Orgmets.

Vaikelu Mahu sadamas

Suuremad plaanid Mahu sadama kohta said avalikuks 2008. aastal, kui sadama omanik Viru-Nigula vald tegi teatavaks kava ehitada Mahu sadamast eeskujulik jahisadam. 2008. aasta oli aga kohalike omavalitsuste jaoks raha laekumise seisukohalt tippaasta ning suurejoonelised kavatsused toetusid ennekõike heale maksulaekumisele valla eelarvesse. Samuti tundsid sadama vastu huvi erainvestorid.

Selles valguses valmis 2009. aastal sadama keskkonnamõjude hindamise akt. Saabunud majanduskriis viis nii huvilised kui ka eelarveraha, millega oleks võimalik olnud sadamat arendada.

Vaikelu sadamas kestab tänaseni ja muutust ei too ka homne päev, sest vald ei ole võimeline investeerima ei sel ega ka järgmisel aastal. Sellele vaatamata usub Viru-Nigula vallavanem Ervins Veitsurs sadama helgesse tulevikku.

“Mahu sobib oma asukohalt hästi Põhja-Eesti väikesadamate ketti, väikesadamad asuvad üksteisest mõõdukal kaugusel, teiste ümbruskonna sadamate areng toeatab kaude ka Mahu sadamat,” kommenteeris Veitsurs.

    Tagasi üles