Koolikokad ammutasid üheskoos uusi ideid

Koolituse teine osa viis kokad kööki, kus prooviti valmistatavaid roogasid mitut moodi maitsestada.

FOTO: Meelis Meilbaum

Jätkuvalt on lapsi, kes ei taha süüa ei juur- ega puuvilju, kalast rääkimata. Sellisel juhul peab kokk appi võtma kavaluse.

Möödunud neljapäeval kogunesid koolikokad Rakvere ametikoolis koolitoiduteemalisele koolitusele, kus jagati nippe ja nõuandeid, kuidas muuta koolitoit õpilaste jaoks isuäratavamaks ning kuidas panna neid sööma vähem eelistatud toiduaineid.

Vanem kutseõpetaja Iolanda Pärtmaa ütles, et ega koolitoidu trendides midagi uut ei olegi, välja tuleb otsida kõik vana. “Põhilõige on sama, nagu see sajandeid on püsinud. Nüüd hakkavad igasugused nüansid mängima,” võrdles Pärtmaa koolitoidu valmistamist õmblustöö põhimõtetega.

Selle kinnituseks märkis ta, et kui sirvida praegu müüdavaid kokaraamatuid, siis mingil hetkel hakkavad retseptid korduma.

Koolituse eesmärk polnud siiski jagada retsepte, mida kokad näpuga järge ajades jälgima peaks, vaid inspireerida neid loovalt mõtlema.

“Teatud valmis retseptid on olemas, edasine sõltub koka fantaasiast, võimalustest, tahtmisest, õpilastest, kes sööma tulevad,” loetles vanem kutseõpetaja, lisades, et näiteks räimeseljankat valmistasid nad koolitusel hoopiski porgandimahlaga.

Ka koolituse korraldaja OÜ Profexpo juhataja Tiit Sarv ütles, et ABCst nemad oma koosviibimisel ei alusta, pigem soovivad pakkuda ideid ning luua positiivse sissejuhatuse uude kooliaastasse.

Suuremalt jaolt keskenduti sellele, kuidas panna lapsi sööma puu- ja köögivilju, sest kokad on mures, kuna puu- ja köögivilju ei armastata.

“Paljudes kodudes ostetakse valmistoitu, salatit ei ole ja seetõttu pole ka selle söömise harjumust,” nentis vanem kutseõpetaja Tiiu Kruusmaa, täpsustades, et väga palju sõltub kodust, kust laps pärit on. Omaette teemana käsitleti kalatoitude pakkumist menüüs. Kruusmaa sõnul on kala söömise harjumus kooliti erinev.

Kas täna pakutavale toidule leidub ka sööjaid, sõltub koolitajate sõnul laudkonna arvamusliidrist – piisab sellest, kui üks lauas ütleb, et seda ta ei söö, siis ei julge ka ülejäänud laudkond süüa. “See on see kambavaim,” lausus Kruusmaa.

Samas soovitas ta jätta peened nimetused restoranimenüüsse ning koolis pakutavat toitu nimetada üldlevinud ja teadaolevate nimedega, siis söövad inimesed neid paremini.

14 aastat kokana töötanud Põlula põhikooli kokk Lehte Senka kiitis koolitust igati ning ütles, et tegelikkuses vajaks koolikokk selliseid koolitusi iga veerand, sest see paneb mõtte tööle.

“Koka enda fantaasia saab lõpuks otsa. Kui sa ikka üheksa kuud hommikust õhtuni süüa teed, siis lõpuks viskad pajalapid nurka ja kogu moos,” naeris Senka ja rõõmustas, et sellised koolitused annavad hea võimaluse oma köögist välja pääseda, kolleegidega suhelda ning mõtteid ja nippe jagada. Peamiselt ikka neid, mis aitavad juurvilju toidu sisse peita.

Õnneks armastavad Põlula kooli lapsed kartuliputru ja kotlette, kuhu kokal on võimalik poetada tervislikku köögivilja.

Neljapäeval ametikoolis toimunud koolikokkade koolitust finantseeris Tervise Arengu Instituut.

Tagasi üles