Tulevikus võib Rakvere päästekomandost senise kahe meeskonna asemel välja sõita vaid üks päästeuto, kuid võimekuse vähenemise kompenseerimiseks on koostamisel kutseliste pritsimeeste valvesüsteem.
Rakvere päästekomando võimekus tulevikus väheneb
/nginx/o/2016/11/25/6114875t1h61cc.jpg)
24. august 2012, 00:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ida päästekeskuse juht Ailar Holzmann selgitas, et praegu on Rakvere komandos valvekorra ajal välja sõitmas kaks päästeautot ja üks eritehnikamasin. Viimase alla kuulub vastavalt vajadusele kas konteiner-, redel- või paakauto. Tulevikus kavandatakse jätta Rakverre valvesse üks päästemeeskond ühe päästeauto ja ühe eritehnikamasinaga.
Rakvere komandos on praegu 39 kohta. Üks on täitmata, üks töötaja on lapsehoolduspuhkusel ja teine sõjaväes. Seega on tegelikult tööl 36 inimest ja näiteks suveperioodil puhkustega seoses ongi korraga valves üks päästemeeskond. Teisisõnu pole enam suurt vahet, kas töökohti on 39, nagu praegu, või 32, nagu tulevikus kavandatakse. “Olukord oluliselt ei muutu,” sõnas Holzmann.
Samas kavandab päästeteenistus koduste valvete süsteemi. Näiteks kui Rakvere ainuke valves olev päästemeeskond, mis võib reageerida ükskõik millisele sündmusele, on hõivatud, ja see hõivatus võib kesta mitmeid tunde, siis kutsutakse välja kodus valves olevad pritsimehed. Nemad tulevad komandosse ja on valmis reageerima uuele sündmusele seni, kuni n-ö põhimeeskond tagasi tuleb. Mõistagi koduvalves olev töö kompenseeritakse seaduses määratletud korras.
Ida päästekeskuse juht Ailar Holzmann rõhutas, et muudatused päästeteenistuses on kavandatud pikema perioodi peale. “Et vältida koondamisi,” selgitas ta. Näiteks üks koondamise vältimise võimalustest on meede, et kui keegi komandost lahkub, siis tema asemele uut töötajat ei võeta. Samuti pakutakse võimaluse korral inimesele tööd teises komandos.
Holzmanni sõnul püüab päästeteenistus nende käsutuses olevate vahenditega leida võimalikult paremaid lahendusi ülesannete täitmiseks, pidades samas silmas ka oma töötajate huve.
Endine siseminister, riigikogu liige Marko Pomerants ütles, et ei ole kursis päästeteenistuse plaanidega ega oska neid kommenteerida.
Samas nentis Pomerants, kelle ministriks oleku ajal avati Rakveres ajakohane avar politsei- ja päästeteenistuse ühishoone, et võimalik ruumide tühjaksjäämise probleem on kõige väiksem mure. “Tehnika peab olema ka lisameeskonnale,” sõnas Pomerants.