Sisustusmessi külastamine on nagu kunstinäitusel käimine, andes võimaluse süveneda värvide, vormide ja materjalide maailma. See võib muuta mõnegi kinnistunud arusaama sellest, mis on ilus ja mis mitte.
Märksõnad Tampere elamumessil: minimalism, valge ja kivi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome korraldab elamumesse aastast 1970. Kui ringi liikuda, tunneb vanad messialad kergesti ära nende komplekssuse järgi. Paarile vanale messialale sattudes olen üllatunud haljastuse kestva ilu, tänavasillutise imeliste mustrite säilivuse ning kogu kompleksi toimivuse ja läbimõelduse üle.
Tänavune mess toimub Tamperes ning peateemadeks on moodne aedlinn ja köök. Messiala on jagatud temaatilisteks tänavateks. Silmas on peetud inimeste tänapäevaseid vajadusi ja nüüdisaegseid arhitektuuri, ökoloogilisuse ja energiasäästlikkuse põhimõtteid. Uudistada saab 39 messiobjekti, kaasa arvatud 27 elamut, mille hulgas on nii eramud, paaris-, rida- kui ka korterelamud põrandapinnaga 30–240 m2.
Messiala on sõna otseses mõttes mõeldud elamiseks. Majad ehitatakse omanike soove ja maitset arvestades. Messi ajaks on suur osa tubade käidavaid pindu kaetud kaitsvate materjalidega, et need taluksid suurt külastajate hulka.
Sisustushuvilisena viibisin Soome elamumessil teist korda. Neli aastat tagasi sai käidud Vaasas. Kui Vaasa mess oli romantikute imedemaa, mis üllatas oma kaunite nukumajalike ehitistega, rikkalike värvide, rohke tippdisaini, kanga ja puidu kasutusega, siis Tampere mess oli justkui selle vastand. Nii majade välisilmes kui sisustuses on nihkutud lakoonilisuse ja minimalismi suunas.
Must, valge, klaas ja kivi
Kui Vaasas oli terve rühm palkmaju, siis siin troonisid kivist ehitised, ka siseviimistluses kasutati kivipinda, olgu siis plaadituna, värvituna või lausa tellistest laotuna.
Kui neli aastat tagasi tegid messil ilma ülikeerukate mustritega rokokoolikud ja värvikirevad tapeedid, mida leidus kasvõi ühel seinal pea igas eramus, ning kasutusel olid roosad, pruunid ja helesinised toonid, siis tänavu domineeris seinte värvina valdavalt valge. Kas põhjamaa inimene väsib lõpuks sellest värvikirevusest ja pöördub enda ümber olevate loomulike põhjamaiste toonide juurde tagasi või on see lihtsalt trend?
Igal juhul olid sisustuses kasutatavateks värvideks põhiliselt valge, must, looduspruunid ja -hallid toonid, millele lisandusid aktsendina türkiissinine ja salatiroheline. Kõige üllatavam oli rohke musta pinna kasutamine nii mööbli, aksessuaaride, eluruumide kui isegi saunaseinte puhul.
Mööbel, eriti köögimööbel, oli enamikus kodudes lumivalge või süsimust, vahel harva looduspruunides toonides. Kusjuures köögimööbel oli kõikjal tehismaterjalist, valdavalt kõrgläikega laminaadist, lauad-toolid aga plastist ja metallist. Funktsionalistlikel köögikappidel ja abiruumide kõrgläikega mööblil olid enamasti peenikesed metallkäepidemed ja nii mõjusid kappide read seinapinnana. Sellist kapipinda oli tervete seinte jagu – maast laeni. Praegune trend on peita kõik asjad monoliitse valge seinana mõjuva valge kapirivi taha. Kuid loomulikult peitis selline kapirivi messikodudes ülimat luksust, kõrgtehnoloogia viimast sõna alates köögitehnikast ja lõpetades kappide endi liikuvussüsteemidega.
Puitu kasutati vähe, peamiselt ainult saunades. Isegi puitiluliiste ja -lagesid ei olnud näha. Põrandamaterjalina eelistati kivi ja põrandadki olid enamasti valgetest või hallidest kiviplaatidest laotud või vastavates toonides värvitud.
Rohkelt kasutati ka klaaspinda: näiteks võib tuua lihtsad läbipaistvad vaheseinad, suured aknapinnad, väliõueala eraldusseinad. Ka maast laeni ulatuvaid peegelseinu oli palju, peamiselt koridorides.
Sisustuse üldilme oli stiililt range, puhta joonega, kandiline, teravate nurkadega – puhas funktsionalism. Ei mingit pehmust ega voolavaid jooni. Sirged kapirivid, range joonega mööbel, isegi ahjud olid enamasti kõik suured neljakandilised ruumi kaunistajad. Näiteks köögimööbli seast on kadunud suurte kõrgete seljatugedega toolid, mis on asendunud erikujuliste madalate, valdavalt kaarjate seljatugedega toolidega – olgu siis plastist, metallist või liimpuidust.
Elava tule rõhutamine on üldiselt taandunud, valgus peab tulema suurtest akendest ja peegelduma valgetelt seintelt. Palju oli kasutatud peidetud valgusteid küll kappide all ja seinte ülaäärtes, rõhku oli pandud teraapilisele talvevalgusele. Kaminad olid sageli värvitud seinaga samas toonis, nii et need sulanduksid märkamatult ruumi. Silma hakkas ka värvilist valgust. Säilinud on suurte disainvalgustite trend, popid on igapidi liigendatavad ja suunatavad metalllambid.
Napp tekstiil
Kui Vaasas jäi silma ülirikkalik tekstiilikasutus, siis Tamperes olid toad peaaegu tekstiilivabad. Vaasas mängisid toas värvilised kardinad või Rooma kardinate eripinnalised struktuurmustrid, värvilised tepitud voodikatted, padjad, laudlinad, tubade vahel rippkardinad.
Selleaastastes messikodudes oli nimetatuid vähe. Mõnedes elamutes oli kasutatud kardinaid ja need olid suure erksa mustriga, valdavalt sinistes-rohelistes toonides, taustaks valge, must või pruun. Enamasti olid aknad aga katmata. Pilku püüdsid suured klaasipinnad, nii et kohati oli raske eristada, kas tegu on akna või klaasseinaga. Pehme mööbel oli kangaga kaetud ja enamasti looduslikus hallikas-pruunikas värvigammas, sulandudes hästi valgetesse ruumidesse. Palju kasutati tubade ilmestamiseks üksikuid hiigelsuuri taimi.
Ilmekad detailid
Kui elamud on valged, siis saab neisse elu anda sisustusaksessuaaride ja detailidega. Rõhk oli suurtel söögilaudadel ja disaintoolidel nende ümber. Popid on kangast istekotid ehk kotttoolid, nii ühevärvilised kui kirjus lapitehnikas tehtud, nii neljakandilised kui kolmnurksed.
Silma jäi ka fototrüki jätkuv võidukäik lõuendite, sirmide ja klaaspindade ilmestamisel. Näiteks olid kaunid matistatud klaasist liuguksed kaunistatud fototrükiga ja mõjusid efektselt lakoonilise valge seina taustal. Või oli ligi ruutmeetrisele lõuendile trükitud oma pereliikmete foto, lihtsalt ilus illustratsioon või pildid vanadest aegadest. Ka messitänavate elektrikilbid olid fototrükiga kaunistatud – võte, mida võiks meiegi tänavatel kasutada. Seintele oli kirjutatud lemmiklauseid või joonistatud neile mõni väike detail.
Endiselt kõrgel tasemel olid messil saunad, mis olid täiuslikkuseni viimistletud. Kuna oli suund ökole, olid paljud elamud varustatud päiksepatareidega ja katusepindasid kaunistasid kiviktaimlavaibad.
Et kõigest täpset pilti saada, peab ikka ise kohale minema. Teadmiseks huvilistele, et järgmisel aastal toimub mess Helsingi külje all Hyvinkäl.