/nginx/o/2009/03/17/150027t1hfa52.jpg)
Seoses juhtumiga Põlula koolis, kus õpetaja väidetavalt lõi õpilast, jõudis kokkukutsutud komisjon järeldusele, et tegu oli õnnetusega. Politsei alustab toimunu kontrollimiseks ka kriminaalmenetluse.
Komisjon tunnistas Põlula koolilöömise õnnetuseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
19. veebruaril tormas Põlula koolis VI klassi noormees otsa õpetajale, nii et selle käsi jäi ukse ja seina vahele, õpetaja lõi seejärel tugeva valu tõttu instinktiivselt õpilast.
Õppealajuhataja juuresolekul palusid mõlemad osapooled üksteiselt vabandust ja kool luges juhtunu lõppenuks.
Et kooli sotsiaalpedagoog Rita Kaljus mitu nädalalt hiljem teema TV3 uudistesaates taas üles võttis, kutsus Rägavere vallavanem Jüri Landberg selleks esmaspäevaks kokku komisjoni, kuhu kuulusid nii vallavalitsuse, -volikogu, maavalitsuse, õpetajate kui kooli hoolekogu esindajad.
Vestluste põhjal jõudis komisjon seisukohale, et ei õpilase ega õpetaja käitumine polnud pahatahtlik ega ettekavatsetud, vaid tegu oli õnnetu juhusega.
Kooli direktori Priit Freienthali sõnul taunib Põlula kool igasugust vägivalda.
Antud juhtum oli juba enne avalikkuse tähelepanu lahendatud ja meediakajastust ei soovinud ei kool ega lapsevanem.
Olukorda analüüsides tõdes koolipere, et iseseisvuspäeva ja vastlapäeva tähistamise ettevalmistamisel ununes tõesti lapsevanema teavitamine, kuid 26. veebruaril vestles õppealajuhataja telefonitsi lapsevanemaga ja selgitas, mis koolis juhtus.
4. märtsil koostas kooli direktor lapsevanemale ka vabanduskirja, mille klassijuhataja samal päeva vanemale isiklikult üle andis.
"Ema ütles, et sellega on asi lõplikult lahendatud," kinnitas Freienthal.
Vägivalda ei õigusta
Seda arusaamatum oli talle uudislõik televisioonis, kus andis infot sündmuse ajal haiguslehel viibinud sotsiaalpedagoog.
"Kooli üle peab valvet vallavalitsus ja vallavolikogu hariduskomisjon. Kui töötajale tundub, et direktor jätab midagi tegemata, on vallas või maavalitsuses võimalik asi lahendada," arutles Freienthal.
Sotsiaalpedagoogi käitumisele esmaspäeval vastust ei saadud, sest nõupidamisele ta ei tulnud.
Rita Kaljus ei soovinud seda teemat ka eile kommenteerida. Ütles vaid, et tegi selles asjas haridus- ja teadusministrile ametliku pöördumise ja ootab ära ministri seisukoha.
Lääne-Viru maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Marge Lepiku sõnul on kool väga haavatav koht ja nii tõsise süüdistuse puhul meedias tuleb juhtumit väga täpselt uurida, enne kui avalikult süüdistusi esitama hakata.
Väikesele koolile oli see Lepiku sõnul aga õppetund, kuidas taolistes olukordades käituda.
"Niisuguses väikeses koolis on seni kõik hästi laabunud ja sellele pole mõeldud," viitas ta muu hulgas ka meediaga suhtlemisele.
Kallutatud meediakajastus
Nii direktor, vallavanem kui Marge Lepik taunisid kallutatud telekajastust, milles ühtegi koolipoolset tegevust probleemi lahendamisel ei näidatud.
Ka teles kõlanud väide, et "küll pidi see vast löök olema, kui käsi valutas veel kümme päeva", on vale: õpetaja käsi ei valutanud mitte õpilase löömisest, vaid hoobist vastu ust.
Viru ringkonnaprokuratuuri meedianõunik Mari Luuk rääkis, et politsei alustab juhtunu kontrollimiseks siiski kriminaalmenetluse karistusseadustiku paragrahvi 121 alusel, mis käsitleb kehalist väärkohtlemist.