Toomas Väinaste: Võtame aga raha ära, siis pole enam valda vajagi

Toomas Väinaste peab tähtsaks selgitustööd lähedaste, sõprade ja turravate seas. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Kui räägime omavalitsuste rahastamisest ja liitmisest, siis on suhtumine niisugune: võtame toimetulekuks raha ära, teeme vallad haldussuutmatuks ja näitame eesti rahvale, et omavalitsused ei tule oma ülesandega toime. Eriti veel nüüd, kui oktoobris on kohalikud valimised. Siis saame rääkida ka sundliitumisest, olgugi et sellisel moel jääb kasutegur praegu olematuks.

Liitmise teema on täna ainult tõsistelt teemadelt tähelepanu kõrvale juhtimine. Samal ajal ei räägi keegi sellest, mis otstarve on Eesti Pangal oma rohkem kui 200 töötajaga. Me ei ole kindlad, kas ministeeriume on sellises koguses ja sellise töötajate arvuga vaja. Sellest ei räägi tänases võimuliidus keegi.

Omavalitsustesse laekuv üksikisiku tulumaks viidi 11,93%-lt 11,4% peale. Teede raha nuditi praktiliselt olematuks, rääkimata laenupiirangutest, tagatipuks vähendati ka tasandusfondi. Me ei saa leppida olukorraga, et otsuseid teevad inimesed, kellel kogemused puuduvad, aga praegu on see nii.

Me teadsime mitu aastat tagasi, et kinnisvarabuum ja omavaheline ost-müük on võimas vaid näiliselt, raha see meie riiki juurde ei too. Ettevõtlus on see valdkond, millega koos saab toimida ka kõik muu: haridus-, sotsiaal-, kultuuri-, spordisfäär jne.

Jääb mulje, nagu kõik ei tea, et raha ümberjagamine ei too riiki raha juurde, juurde saaksime raha ekspordi, transiidi, turismi jm kaudu. Aga see on juba raskem.

Kui omavalitsusi oleks juhitud samuti nagu Eesti riiki, siis oleks me juba palju varem ja veelgi kehvemas seisus olnud. Äkki on seadustes selliseid kohti, et saaks praeguse valitsuse kohtusse anda?

Lääne-Viru Omavalitsuste Liit tegi ettepaneku maaomavalitsuste liidule, et asuda läbirääkimistele linnade liiduga ühinemiseks. Kuid sellest ei ole kinni võetud.

Minu andmetel on linnade liit selle vastu olnud. Kuidas edasi minna, kui me koos tegutseda ei taha?

Millal siis on eesti rahvas ühise asja eest väljas olnud? Jüriöö ülestõusu ajal, Vabadussõjas, Balti ketis, taasiseseisvumise päevil.

Kui riigi juhid tõmbavad oma rahval kõri kinni, kas me suudame ühiselt uuesti midagi teha? Kas suudame, kas tahame? Ja kuidas seda ikkagi teeksime?

Selge on ju, et kui midagi teeme, siis peame teadma, miks me seda teeme ja mida see meile annab.

Toomas Väinaste
kandis ­selle teksti ette
Edgar Savisaare kokku kutsutud omavalitsuste foorumil Tallinnas rahvusraamatukogus.