Kaheksakümmend aastat tagasi hakati Rakvere külje all Tõrma Kõrgemäel suusahüppeid harrastama, eile oli torni otsas ja ümber taas sagimist, sest meie hüppetorn oli lülitatud Eesti nelja hüppemäe turnee sarja. See on suurepärane reklaam, justkui meie oma Holmenkollen või Lahti.
Kohal oli päris palju huvilisi, ka Tõrma elanikud tulid perede ja isegi koertega välja vaatama, kas tõesti on hüppevõistlused taas eluvaimu sisse saamas. Olid küll.
Mõnigi mäletab veel suuri võistlusi, millega tähistati 50 aasta möödumist esimesest suusahüppest Tõrmas, siis venisid õhulennud 17 meetri taha, nüüd küündisid hüpete pikkused juba üle mäerekordi, mis oli 28,5 meetrit.
Kohal oli ka Rakvere oma mees, suusahüppelegend olümplane Uno Kajak, kes noorte poiste püüdlusi tihedas kevadises lumesajus mõnusa nostalgiaga jälgis.
Isegi Rakvere linnapea ja Lääne-Viru maavanem austasid üritust oma kohalolekuga, ja jällegi Rakvere enda poiss Lembitu Kuuse koos operaatoriga tegi teleülekannet.
Kuna mäetippu viiv igivana tross oli katki, viis entusiastlik Palermo suusaajaloo uurija ja ettevõtja Kert Karus ise rahvast linnavalitsuse kalli rajamasinaga mäe otsa. Kaitseliit pakkus maitsvat suppi ... Jah, oligi peaaegu selline suure spordipeo õhustik.
Võib mõnuga fantaseerida, kuidas tulevikus on seal rajad ja rajamasinad ning suured rahvahulgad sporti tegemas nii suvel kui talvel, nii kevadel kui sügisel, on atraktsioone suurtele ja väikestele, on kohvikud, soojakud, saunad ja sporditarvete laenutused, on võistlused ja muusika. Aga selliseid plaane juba peetaksegi.
Rakvere külje all asuv suurepärane koht tasub ellu äratada ja sporti ning just tervisesporti teenima panna.
Sotsiaalne tellimus on olemas, eestvedajatel näikse plaanid olevat, vaja on vaid ühte pisikest asjakest - ja see on teadupoolest raha.