Kuidas möödus suvi noortel CADrinaks valmistujatel?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vasakul Kolmeks OY juhatuse esimees, Kadrina keskkooli õpilased ja taga näha õppejõud Mati Tiitrerit.
Vasakul Kolmeks OY juhatuse esimees, Kadrina keskkooli õpilased ja taga näha õppejõud Mati Tiitrerit. Foto: Raimo Maasik

Kadrina keskkooli reaalteaduste suuna valinud noored ei puhanud pärast 11. klassi lõpetamist suvel niisama kodus, vaid said võimaluse viibida välismaal asuvas ettevõttes. Sel aastal käidi ühiselt Soomes Tamperes majamessil ning Lätis Aizkraukles JELD-WENi ukse- ja aknatehases.

LÄTI
Igal aastal on kahel paremal tehnoloogia suunal õppival 11. klassi lõpetanud noorel võimalus minna mõnda välisriiki kaheks nädalaks praktikale. Varem on viibitud näiteks Hollandis, Soomes, Saksamaal jm. “Kindlasti oli kasulik käia, sest õppisime tundma veidi kohalikke kombeid ja kultuuri ning harjutasime kätt selle peal, mida koolis on teoorias õpetatud,” rääkis Rasmus Pilt, kes oli üks kahest Lätis käinust. Teine praktikal osalenu oli Markus Põder.
Kuigi Aizkraukles valmistatavate toodete joonised tulevad üldjuhul Rakvere tehasest, on vaja ruumilist ülevaadet tootvatest tehastest ning seetõttu tuli kõik arvutis uuesti joonestada. Tänu sellele oli Rasmusel ja Markusel hea võimalus oma joonestusoskusi reaalses töös katsetada.
Koolis õpitud erialast inglise keelt kasutati kontoris, kuid enamasti räägiti Lätis vene keeles. Mõnes poes ja söögikohas aga ei osatud ei inglise ega vene keelt, mistõttu panid poisid käte ja jalgadega suhtlemise proovile. Kokkuvõttes osutus vähenegi vene keele oskus sel reisil nende kinnitusel tugevasti kasuks.
Tubli töö eest on nii mõneski kohas saadud ettevõtetelt praktika eest taskuraha. Ka Markus ja Rasmus tõdesid rõõmuga, et firma neile veidi maksis.
Kuid praktikareis ei tähendanud üksnes karmi tööd. “Nägime kohalike jalgpallimeeskondade kohtumist, mille võitis JELD-WENi tiim,” sõnas Rasmus. Käidi ka ujumas, vaadati baaris ingliskeelset olümpiat ning viimasel päeval tehti tiir linnas ja tutvuti seal asuva suure hüdroelektrijaamaga, mille sarnaseid on Daugava jõel kokku kolm. Poisid on õnnelikud, et just neile sai osaks õnn Läti-reisil osaleda, sest reis oli igati kasulik.


SOOME
Viimase õppeaasta üheteiskümnendikest on tehnoloogia suuna valinud 13 noort. Kaks neist käis Lätis, kuid ülejäänud, kellele lisaks ka hea õppeedukusega silma paistnud kaks kümnenda klassi lõpetanud noormeest, sõitsid koos projektijuhi, õppejõu ja koolidirektoriga Tamperesse majamessile. Teel külastati ka kaht tehast: paberitehast Tervakoski Oy ja pumbatehast Kolmeks Oy.
Õpilastel oli võimalus tehastes ringi käia ja reaalselt oma silmaga vaadata, kuidas valmistatakse erineva paksusega paberit, kui suured on masinad, mida tööstustes kasutatakse, ja kellel tekkis lisaküsimusi, võis vabalt küsida.
Soome sõitnud kaks tüdrukut nautisid enim just messi, sest nägid seal mitmesuguseid võimalusi sisekujunduses. “Messil sai juba reaalselt ette kujutada oma tulevast kodu, kuna majades pöörati tähelepanu palju detailidele. Siiani on tundunud, et naised märkavad vast rohkem ikka pisiasjakesi, mis riiulitel pilku püüavad, samas kui mehed pööravad enam tähelepanu küttesüsteemidele ja maja üldmuljele,” kõneles messil osalenud Anni Tedremaa.
Kuid igal pool käimisest tuleb jätta ka jälg. Nii said kõik praktikal osalenud ülesandeks koostada kokkuvõttev presentatsioon nähtust-kuuldust, kuid et tegemist ei oleks üksluise reisi ümberjutustusega, anti igale õpilasele eraldi teema või firma, millele messil tähelepanu pöörati.
Aigo Allmäe on sellise korraldusega rahul. Kuigi ööbimiskoht oli Janakalas suurepärane ja seltskond samuti, oli tegemist siiski õppereisiga ning seetõttu peab Aigo kirjatööde esitamist ja presentatsioone õigeks. “Algul valisin selle õppe ainult seetõttu, et keskkoolis saaks nii-öelda lihtsamalt läbi, kuna see andis kooliastme lõpuni kogu vajaliku valikainete arvu kätte. Kuid mida aeg edasi, seda rohkem mõistan, kui kasulik see aine tegelikult on ning kui palju kool on sellesse ikkagi panustanud, et meist saaks tulevikus insenerid või vähemalt mõtleksime selle peale,” sõnas Aigo.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles