Kas Streik tuleb? Rakvere haigla ootab riigilt lahendust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Doktor Tõnis Pruler peab streiki äärmuslikuks meetodiks, kuid ei näe sellele praeguses olukorras ka alternatiivi.
Doktor Tõnis Pruler peab streiki äärmuslikuks meetodiks, kuid ei näe sellele praeguses olukorras ka alternatiivi. Foto: Meelis Meilbaum

Eesti Arstide Liit andis esmaspäeval teada, et plaanitakse arstide ja õdede Eestist lahkumise pidurdamiseks streiki. Rakvere haiglas praegu streigiks ei valmistuta, kuid ollakse seisukohal, et lahendus peaks tulema riigilt.

Rakvere haigla juht Ain Suurkaev ütles, et seni ei ole ükski osakonnajuhataja ega arst temaga streigi teemal rääkinud.

“Aga ilmselgelt haigekassa hinnakiri arstide tööd ei väärtusta,” nentis ta. “Rakvere haigla ei tee üksinda tervishoiupoliitikat. Lahendus peaks tulema ikkagi riiklikul tasandil.”

Suurkaevu sõnul otsitakse praegu Rakvere haiglasse pulmonoloogi, samuti pediaatrit ja ortopeede.

“Mis ortopeedidesse puutub, siis leidsime tänasele olukorrale täiendava lahenduse koostöös paari Tartu arstiga,” ütles Suurkaev, lisades, et Eestis on praegu iga arst igasse haiglasse teretulnud.

Rakvere haigla sünnitus-günekoloogiaosakonna juhataja Katrin Truupõld rõhutas, et seoses plaanitava streigiga ei muutu nende osakonna töös kindlasti midagi. Truupõllu sõnul ta Eesti Arstide Liitu ei kuulu, küll aga Eesti Naistearstide Seltsi.

“Seltsi kaudu ei ole aga siiani streigi kohta mingit infot tulnud,” ütles Truupõld, lisades, et on plaanitava streigi nõudmistega küll igati nõus. “Meditsiinivaldkonnas töötajad peaksid igas ametis olema hästi tasustatud.”

Truupõld ütles, et mitu kolleegi Rakvere haiglast on läinud tööle välismaale, kus nende töökoormus on kordades väiksem, stressi tunduvalt vähem ning seetõttu ka panus patsientide heaks suurem.

“See on aga palju laiem probleem. Kõik algab tudengipõlvest, paljud häälestavadki end välismaale tööle minema. Ma leian, et materiaalne stiimul Eestis oleks kindlasti oluline,” kõneles Truupõld.

Rakvere haigla nina-kõrva-kurguarst Tõnis Pruler ütles, et kuigi töökoormus on Eestis suurem ja palk kordades väiksem, ei kaalu ta välismaale tööle minekut. “Ma leian, et mu lapsed ei pea kolmeaastaselt soome keelt rääkima,” sõnas Pruler.

Pruleri meelest streik asjade lahendamiseks hea variant ei ole. “Aga olukorras, kus minister käitub, nagu ta käitub, muud varianti ei ole. Meedikuid jookseb rohkem minema, kui tuleb juurde,” rääkis Tõnis Pruler.

Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit on eesmärgiks seadnud kollektiivlepingu sõlmimise arstide, õdede ja hooldajate töötasu alammäärade tõstmiseks ja töötingimuste parandamiseks, eriarstide ning õendus- ja hooldustöötajate töökoormuse standardite kehtestamise ja muudatuste algatamise tervishoiusüsteemis, millega suurendatakse rahastamist, parandatakse arstiabi kättesaadavust ja määratletakse, kes vastutab Eestis tervishoiusüsteemi toimimise eest.

“Sotsiaalminister ja haiglate liit sisuliste kollektiivlepingu läbirääkimiste pidamisest keeldusid ja lepitusmenetlus lõppes eriarvamuste protokolliga. Terve kevade püüdsime siiski rahulikul teel kokkuleppeid saavutada, kuid kõik meie ettepanekud lükati tagasi või nendega tegelemine määramata ajaks edasi. Seega oleme muud võimalused ära kasutanud ja üle jääb ainult streik,” rääkis arstide liidu president Andres Kork.

Tööseisakut plaanitakse alustada oktoobris. Esmalt peatatakse plaaniline ambulatoorne töö Tallinna ja Tartu haiglates. Kiirabi, erakorralise meditsiini ja intensiivravi osakonnad töötavad täies mahus, samuti ei peatata tööd sünnitusabis, rasedate, laste ja onkoloogiliste haigete ravis. Streigi ulatus ja täpne algus teatatakse vastavalt seadusele kaks nädalat ette.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur andis eile teada, et tervishoius töötavaid inimesi ootab kindlasti ees palgatõus - järgmise kolme aasta jooksul vähemalt 10%. “Haigekassa nõukogus oleme püüdnud leida kuldse kesktee, kuidas tõsta tervishoiutöötajate palkasid ja samas parandada ka tervishoiuteenuste kättesaadavust patsientide jaoks ehk lühendada ravijärjekordi,” lisas ta.

Tagasi üles