Kiire internet vajab inimeste ja riigi panust

Olav Harjo
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olav Harjo
Olav Harjo Foto: Erakogu

Kolm aastat tagasi seadsid riik ja side­ettevõtjad Eestile ühise eesmärgi viia kiire internet kõikide soovijateni.

Sideettevõtjate ülesandeks jäi arendada välja uued võrgud seal, kus see on majanduslikult võimalik, ning hakata pakkuma kiireid internetiühendusi. Riik võttis endale kohustuse toetada uute võrkude ehitust seal, kus see turusituatsioonis võimalik pole ehk turutõrke piirkondades.
Kolm aastat tagasi ei olnud veel ükski sideettevõtja alustanud kiire interneti pakkumist. Fikseeritud ühendusi pakkuvad firmad, nagu Elion, Starman, STV jt, pakkusid peamiselt 1– 10 Mbit/s ühendusi. Mõnel pool võis kesklinna ärimajas saada kalli hinnaga ka natuke kiiremaid ühendusi. Kõik mobiilifirmad pakkusid mobiilinternetti 2G baasil, kasutades EDGE tehnoloogiat, mis võimaldas kiiruseks kuni 256 Kbit/s.
Nüüd on olukord kardinaalselt muutunud. Kõikidest Eesti kodudest umbes pooltel on juba võimalik liituda ülikiire internetiga. Neid ülikiireid ühendusi pakuvad kodudele nii Elion kui ka kaabel-TV firmad kõikides suuremates linnades. Ka kõik linnades asuvad ärimajad on ühendatud juba valguskaablitega.
Kõik kolm mobiilifirmat on tänaseks välja ehitanud oma 3G ja 3,5G võrgud ning mobiilinterneti kiirused on kolme aastaga tõusnud kümnekordseks. EMT on alustanud ka 4G võrkude väljaehitamist. Ühenduste kiirused on kolme aasta tagustega võrreldes lausa sajakordsed.
Kogu see meeletu areng on aga toimunud seal, kus on palju inimesi ja konkurents. Paljudes maapiirkondades, kus inimesi elab vähe, on kiire internet siiani kättesaamatu. Selleks et tuua kiire internet ka maale, alustati projektiga EstWin ning riik asus toetama maapiirkondades fiiberoptilise baasvõrgu ehitust. Kogu EstWini võrk (ligi 6400 km) peaks valmima 2015. aasta lõpuks ning siis on kiire internet toodud kõikide Eesti asulateni. Praeguse seisuga on sellest võrgust valmis ligi 1400 km ning aasta lõpuks juba 2300 km ehk natuke üle kolmandiku. Kuidas seda võrku edasi ehitatakse, sõltub sellest, kas ja millal soovib riik selle arendamist jätkuvalt toetada. Maapiirkondades rajatavat EstWini baasvõrku saab võrrelda näiteks veetorustikuga. Kui pumbajaamast tuleb asulasse suur magistraaltoru, siis asulas viib vee iga majani peenem toru, juurdepääsuvõrk. Rajatav baasvõrk on siin nagu see magistraaltoru, mis asulasse suure koguse vett toob. Sideettevõtjad aga jagavad selle “vee” enda võrkude kaudu majadesse laiali.
Seega meie, Eesti Lairiba Arenduse SA (ELASA), ise kiiret internetti iga majani ei vii. Meie ülesanne on baasvõrk välja ehitada selliselt, et projekti lõppedes oleksid kõik asulad sellega ühendatud ning enamik maju sellele lähemal kui 1,5 kilomeetrit.
Baasvõrgust edasi loovad juurdepääsuühendusi ehk piltlikult toovad interneti koju kätte internetiteenuse pakkujad, kas õhu  või kaabli kaudu.
Kaabel võib olla majja ulatuv telefoni vaskkaabel, kaabel-TV koaksiaalkaabel või tänapäevaseim valguskaabel. Kõik need võimaldavad teatud tingimustel kiiret internetiühendust.
Kuigi asulates võib leida kaabel-TV võrke ning mõnes uusarenduspiirkonnas ka valguskaablivõrke, on peamiseks ühenduseks praegu siiski tavatelefoni vaskkaabel. Vaskkaabel võimaldab aga kiiret internetti ainult juhul, kui see ei ole liiga pikk. Mida lähemale majadele me baasvõrgu ehitame ehk mida lühemaks jäävad vaskkaablid, seda rohkematel inimestel tekib võimalus saada kiire internet.
Maapiirkondades, kus üheaegseid kasutajaid ei ole väga palju, on ka õhu kaudu leviv internet väga hea alternatiiv. Õhu kaudu jõuab internet majadeni peamiselt mobiilinterneti kujul, kuid on ka muid lahendusi, nagu Kõu, Wimax, aga nende osatähtsus on väike.
Kui praegu kõikjal saadaolev mobiil­internet võib olla paljude jaoks juba aeglane, siis kohe on tulekul uuemad, ka kiiremad, ühendused. 4G mobiilne internet võimaldab kiirust juba 40 Mbps ning lähitulevikus ka oluliselt rohkem. Kui praegu on see aga saadaval ainult poolel Eesti territooriumist ning seda pakub ainult üks operaator, siis lähiaastatel katab see kogu Eesti ning kõik kolm operaatorit pakuvad neid kiireid ühendusi. Kuna kiire mobiilne internet ei saa inimesteni jõuda teisiti kui ainult mobiilimastide kaudu, siis sõltub selle areng ka meist. Meie ülesanne on viia nimelt see kiire internet maapiirkondades mobiilimastidesse ehk ühendada need mastid ka rajatava EstWini valguskaabli võrguga.
Arusaadavalt ei rahulda mobiil­internet kõikide vajadusi, kuna see on siiski kõikide kasutajate vahel jagatav ühendus ning selle pidevat kvaliteeti ei ole võimalik tagada. Paljude jaoks on kaabliga ühendus lihtsalt kindlam ning turvalisem. Korralik kaabliga internetiühendus lisab otseselt ka väärtust kinnisvarale, nagu seda teeb elektri või vee olemasolu. Kui aga majja ei tule praegu ühtki kaablit, on traadiga ühenduse saamine kindlasti keerulisem ja aeganõudvam.
Kui kiire interneti tahtjaid on piirkonnas piisavalt, nii et investeering tasuks, ehitab sidefirma välja uue kaablivõrgu. Paraku on suurel osal Eestist majad hajutatud ning kaablite vedamine kõikide majadeni ei ole ühelgi äriettevõttel võimalik. Uue kaabli ehitus on väga kallis, seda võib võrrelda elektrikaabli toomisega majani. Kui maja elektriga ühendamine võib maksta kümneid tuhandeid eurosid, siis samas suurusjärgus on ka kulud maja ühendamisel valguskaabliga.
Kuigi konkreetse maja ühendamine kiire internetiga on peamiselt ainult selle maja elanike huvides, ei saa eeldada, et kõikidele oleks selle ühenduse ehitamine jõukohane. Ennekõike tuleb püüda neid kulusid vähendada ning ka mitme huvigrupi vahel jagada.
Näiteks Suure-Jaani lähedal oli viie talu ja aktiivse külaseltsiga küla, kust lähedalt meie trass möödus. Et kõigis taludes oldi kiirest internetist huvitatud, otsustati selle rajamisse ka ise panustada. Külaselts, sideettevõtja ja kohalik omavalitsus leppisid kokku, et sideettevõtja annab vajaliku kaabli, külaselts kaevab selle ise maasse ning kohalik omavalitsus vormistab vajalikud load (projekt, ehitusluba, kasutusluba). Selliselt vähenesid võrgu rajamise kulud ning ühiselt sai töö tehtud.
Rootsis on sellised kohaliku omavalitsuse või külaseltside rajatud internetivõrgud väga laialt levinud.
Kuidas saaks riik kaasa aidata juurdepääsuühenduste rajamisel? Muidugi ei saa me eeldada, et kõikjal Eestis oleksid aktiivsed külaseltsid või lairibaühendustest väga huvitatud kohalikud omavalitsused. Seda, et baasvõrgu ehitusele vaatamata ei suuda sideettevõtjad ühendada kaablitega kõiki maju, nähti ette juba üle kolme aasta tagasi valminud Eesti uue põlvkonna lairibavõrgu arendusvisioonis.
Neid piirkondi, kus baasvõrgu valmimisest hoolimata kiire internet kaabliga majadeni ei jõua, nimetatakse turutõrke piirkondadeks ning lairiba arendusvisioon nägi ette siin veel kord riigi sekkumist juurdepääsuühenduste ehitamiseks ehk projekti EstWin 2 käivitamist. Euroopa Liidus on kiirete internetiühenduste rajamine oluline ning selleks on järgmises eelarves ette nähtud vähemalt 9 miljardit eurot. Eestis on praegu koostamisel plaan, keda ja kuidas peaks riik nende rahaga toetama, et kõik majad saaksid kiire internetiga ühendatud. Plaani ettevalmistus on käinud juba üle aasta. On algatatud seadusmuudatusi, et teha võrkude ehitus vähem bürokraatlikuks ning seeläbi odavamaks.
Võimalusi, keda ja kuidas võiks riik toetada, on palju. Näiteks võib EAS toetada lairibaühenduste ehitust ettevõtetesse, PRIA võib teha põllumajandusettevõtetesse rajatavad lairibaühendused abikõlblikuks kuluks, toetada lairibaühenduste rajamist taludesse sarnaselt puurkaevu rajamise toetusega või anda toetust ka aktiivsetele külaseltsidele. Riik võib toetada sideettevõtjaid lairibaühenduste ehitamisel selles osas, mis ületab tasuvuse piiri.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles