Aasta õpetaja tiitlit lapsi armastamata ei saa
Möödunud nädalal selgusid Lääne-Virumaa aasta õpetajad

Toivo Reinsoo

FOTO: Meelis Meilbaum

Virumaa Teataja küsitles aasta õpetajaks kooliõpetajate valdkonnas tulnud Lasila põhikooli ning Rakvere reaalgümnaasiumi tehnoloogia ja füüsika õpetajat Toivo Reinsood, lasteaedade valdkonnas tunnustuse pälvinud Kadrina lasteaia Sipsik muusikaõpetajat Marian Kullerkuppu, huvikoolide valdkonnas pärjatud Kadrina kunstidekooli kunstiõpetajat Marika Soonet, haridusjuhtide valdkonnas tiitli saanud Rakvere muusikakooli direktorit Toivo Peäsket ning aasta noore õpetaja tiitli omanikku, Sõmeru põhikooli inglise keele õpetajat Kadri Marki.


Mida aasta õpetaja tiitel teile tähendab?
Toivo Reinsoo (TR): See on minu jaoks suur tunnustus. Küllap annab innustust.
Marika Soone (MS): See tõestab, et kooli juhtkond on minu tööga väga rahul. Selle tiitli sain ju tänu Eve Vunkile, kes tahtis ja oskas minust nii hästi kirjutada.
Toivo Peäske (TP): Meeldiv üllatus. Aga kuna see tiitel tuli n-ö. administraatorite klassis, siis on see kahtlemata tunnustus kogu muusikakooli kollektiivile. Meil on koolis enamasti hästi.
Marian Kullerkupp (MK): See on kindlasti suur tunnustus, samas ka omamoodi üllatus, sest arvan, et seda tiitlit väärivaid õpetajaid on palju.
Kadri Mark (KM): Mind on märgatud ja kolleegidel on usku, et minust võib veel asja saada. Esimene õpetaja-aasta on kahtlemata üks pirakas väljakutse, sest sa oled maandunud tundmatusse vette ja sajad uudishimulikud silmapaarid jälgivad hoolega igat su sammu ja panevad sind mõnuga proovile.

Mida peate suurimaks saavutuseks enda tegutsemisvaldkonnas?
TR: Mõõdetavatest suurustest nimetan oma õpilaste häid tulemusi ainekonkurssidel ja olümpiaadidel. Õpetan koolides füüsikat ja tehnoloogiaõpetust (varasem tööõpetus). Just tehnoloogiaõpetuses on meie maakonna õpilased riigis läbi aastate häid tulemusi saanud.
Hindan väga, kui lapsed tahavad tundi tulla. Lasila koolis, kus töökoda on kõrvalmajas, tulevad nad jooksuga juba vahetunni alguses ja küsivad, et mis me täna teeme. Mida paremat võiks veel tahta. Nii ka Sõmeru koolis ja reaalgümnaasiumis.
MS: Suurim saavutus on, et Kadrina kunstidekoolis on olemas kunstiosakond. Alustasin tööd tühjalt kohalt. Üle kümne aasta oli kestev mure, kus me järgmisel sügisel jätkame või oleks õigem hoopis loobuda. Kuid aastast aastasse olen saanud tõdeda, et mul on tublid ja fantastiliselt toredad õpilased, kelle nimel tasub pingutada, ja koostöö nendega on olnud alati meeldiv.
TP: Mul on ju tegevusvaldkondi mitu: koolijuht, õpetaja, pianist, dirigent. Mis nendes valdkondades suurimad saavutused on, las hindavad teised. Rakveres töötamise ajal olen püüdnud muusikakooli kõrvalt veidi edendada ka linna muusika­elu ja endale tundub, et oleme suutnud korraldada mitmesuguseid huvitavaid üritusi: J. Paku päevad, üleriigilised õpetajate muusikapäevad, Virumaa Kammerorkestri tegevus (sealjuures kümned muusikakoolide õpilased orkestri solistidena), tippsolistide kontserdid jne. Eks kogu see tegevus sõltub olulisel määral ka linna rahakotist ja kultuurikomisjoni eelistustest.
MK: Viimastel õppeaastatel tegelen varasemast enam lasteaialastele tantsude loomisega ja õpetamisega. Saadud kogemusi, mõtteid ja tekkinud ideid olen jaganud ainesektsioonis ka teistele maakonna lasteaedade muusikaõpetajatele. Nüüdseks on mind kutsutud ka Tartu lasteaiaõpetajatele oma loomingut tutvustama.
Ja muidugi beebikooli loomine koos liikumisõpetajaga. Usun ise, ja kindlasti nõustuvad minuga ka Kadrina beebide vanemad, et muusika toob rõõmu ja sellega kaasnevaid positiivseid emotsioone nende laste ellu juba väga väikesest peale.
KM: Olulisimaks pean hea kontakti saavutamist õpilastega. Tunnen ennast klassi ees hästi ja mulle tundub, et õpilased tulevad minu tundi ka enamasti hea meelega

Milline on teie meelest väärtuslik õpetaja?
TR: Väärtuslik õpetaja kannab endas väärtusi ning annab neid ka edasi. Ta tekitab huvi oma ­aine vastu ning juhendab neid, kes sellest hoolivad. Väärtusliku õpetaja juurde tullakse, ta on aus, õiglane ja usaldusväärne.
MS: Ma arvan, et igas õpetajas on midagi väärtuslikku. Tähtis on tahtmine tegeleda lastega ja olla oma ainevaldkonna professionaalne vahendaja.
TP: Olen seda meelt, et pelgalt kõrgkooli pedagoogikaloengud ja –seminarid ning seal koostatud referaadid õpetajat väärtuslikuks ei tee. Ka kõrgelt haritud õpetajad võivad oma töös varsti hätta jääda. Samas võib mõni “tänavalt tulnud töömees” lapsed kaasa haarata ja neile kasulik olla. Esmajärjekorras peab õpetaja valdama oma ­ainet. Ja tal peab olema soodumus (geneetiline?) suhtlemiseks laste ja noortega.
MK: Kes teeb oma tööd südamega ja usub ise sellesse, mida ta teeb. Kes suudab samastuda oma õpilastega, jagades oma teadmisi ja selgitades mõtteid lastele arusaadavas keeles.
KM: Ülikoolist jäi mulle meelde üks armas ja minu arvates vägagi tõene mõttetera: õppimine sünnib sädemest ja õpetaja on selle sädeme süütaja. Aga inimene, kes ise ei sütti, ei saa ka teisi süüdata.
Ma usun, et kõige väärtuslikumad ongi need õpetajad, kes oskavad leida võimalused, kuidas õppimine huvitavaks muuta, nii et õpilaste meeled oleksid uutele teadmistele avatud.


Mida peate oma töös oluliseks?
TR: Saan teha oma tööd nii, nagu õigeks pean ja mulle meeldib. Füüsikatundides püüan teha maksimaalselt katseid ja tuua näiteid ümbritsevast elust. Tehnoloogiaõpetuses on võimalusi eriti palju. Traditsioonilistele puidu- ja metallitöödele on lisandunud elektroonika, CNC-pingid, keraamika- ja klaasitööd. Sõmeru kooli saime uue keraamikaahju, kus saab ka klaasi sulatada. Seega sõltub konkreetse õpetaja huvist ja kooli võimalustest, milliseid teemasid õpetada.
MS: Kunstidekoolis on minu jaoks oluline, et iga õpilane saaks areneda omapäraseks isiksuseks. Õpetaja roll on olla toeks ja nõustada valikute tegemisel. Püüan anda õpilastele võimalusi olla loov ja leidlik ning kogeda eduelamusi.
TP: Siin on vastus lihtne: oluline on teha asju nii hästi kui oskad, nii et südametunnistus oleks puhas (oi, kui raske see vahel on!), ja seda kõigis eelnimetatud valdkondades.
MK: Täpsust, loomingulisust, koostööd. Ma arvan, et tublisid õpetajaid on tegelikult palju ja minulgi on olnud oma ideid ning mõtteid kergem teostada just tänu suurepärastele kolleegidele. Seega koostöö on väga oluline.
KM: Pean äärmiselt oluliseks, et inimesed oleksid üksteise vastu heatahtlikud. Kõik ei saa üksteisele meeldida ja nii see ei peagi olema, aga mittemeeldimine ei anna mitte mingit õigust kedagi solvata, olla õel või agressiivne. Aeg-ajalt ma ikka tuletan õpilastele meelde, et ärge tehke teistele seda, mida te ise ei tahaks kogeda, sest kõik, mida me endast anname, peegeldub meile ühel või teisel moel tagasi.

Milliseid väärtusi püüate noortega tegeledes neile edasi anda?
TR: Ainesiseselt soovin, et lastesse jääks avastamisrõõm ja teadmine, et enamik asju on veel leiutamata. Ootan neilt tolerantsust kaasõpilaste suhtes. Igat asja ei pea lõpuni seletama, ja seda ei saagi teha. Teole järgneb tagajärg.
MS: Lisaks kunstiõpingutele on koolis alati oluline sotsiaalne areng. Ilma vastastikuse lugupidamiseta ei ole võimalik koostööd teha. Suurimaks väärtuseks pean häid suhteid, ainult sõbralikus õhkkonnas saavad lapsed tegeleda loominguga. Väärtustan alati ka töökust, kerge vaevaga ei saavuta midagi. Pigem peaksin mainima, et ma ei salli destruktiivset virisemist ja püüan lastesse sisendada positiivset mõtlemist.
TP: Kuna olen eelkõige muusikaõpetaja, siis püüan nii õpilastele kui nende vanematele hinge pugeda juba antiikajast tuntud tõdemusega, et muusika on kõigist kaunitest kunstidest kauneim. Et muusika on sõnadeta jutustus, teater, luule, elu … Ja et muusikat õppinud lastest saavad paremad, targemad ja emotsionaalsemad inimesed. Aga muidugi räägime ka lavakäitumisest, sealhulgas esinemisriietusest ja paljust muustki.
MK: Sooviksin, et minu õpilased oleksid loovad, ausad, koostöövõimelised, hoolivad ja sallivad. Et nad ei kardaks eksida, sest ka vigadest õpitakse.

Milline oleks teie meelest kõige olulisem samm haridussüsteemis, et liikuda parema homse poole?
TR: Aastaid on räägitud õpetajate palgatõusust. Tundub, et mida rohkem räägitakse, seda nigelam on tulemus. Minu jaoks on loogiline jada selline: väärikas palk – konkurents tööturul – parimad (rõõmsad) õpetajad (ka mehed) – rõõmsad lapsed – rahulolevad lastevanemad. Tsiteerin head kolleegi, kes paar päeva tagasi ütles, et missioonitunne hakkab ära kaduma. Kurb ju.
MS: Minu subjektiivne ja siiras soov oleks, et haridusminister muudaks meelt ja jätaks alles meie omanäolised gümnaasiumid. Iga laps meie riigis on omaette väärtus ja mammutkoolides ei jõua me märgata ja toetada õpilast kui isiksust.
TP: Loomulikult on kõige olulisem tunnustada õpetajat väärika palgaga ja väärika suhtumisega nii riigi, omavalitsuse kui ka lastevanemate poolt. Miks? Muidu ei tule paljud, kellest võiksid saada parimad õpetajad, lihtsalt kooli tööle.
MK: Õppekavade lihtsustamine – meie õpilased peavad teadma peast väga palju fakte. Pigem õpetaksin allikaid kasutama. Palju on võimalik ka koolis õpetajatel endal ära teha, et kool oleks loovam, elule lähemal – see motiveeriks ka noori õpetajaks hakkama.
KM: See on keeruline küsimus, mis vajaks vastamiseks ilmselt tervet eraldi artiklit.

Mida sooviksite kõikidele õpilastele, õpetajatele jt inimestele alanud kooliaasta puhul?
TR: Soovin, et kool oleks nii õpilastele kui õpetajatele koostöö ja õppimise koht. Olen oma õpilastele sageli öelnud: me oleme ühes paadis. Õpetajad ootavad tuge ka lastevanematelt. Kui on probleeme, siis arutame ja leiame lahenduse. Õpetajad pole kollid ja lapsed pole lollid.
MS: Õpilastele ütlen, et oma tänasega määravad nad oma homse. Tasub õppida ja pingutada, kui tahetakse endale head tulevikku.
TP: Tuletan siinkohal meelde Gustav Ernesaksa vastust küsimusele, mis on õnn. Ernesaks vastas: õnn on see, kui saad töö ajal teha seda, mida teeksid vabal ajal. Soovingi kõigile võimalikult rohkem sellist õnne, aga samuti kannatust teha ära ka need asjad, mida vabal ajal mingi hinna eest ei teeks.
MK: Naeratusi, mis silmad särama panevad.
KM: Soovin palju häid mõtteid, põnevaid avastusi ja rohkelt õnnestumisi.

Tagasi üles