Sagadi mõisa lähedal põllul hakkasid sookured tänavu kogunema veel enne, kui põllumees jõudis vilja lõigata. Ning osa saagist jäigi maha, sest lindude tallatud vilja koristamisega ei olnud mõtet vaeva näha.
Sookured põldudel pakuvad uudistajatele huvi, kuid teevad põllumehe meele mõruks
Kohalikku loodusgiidi Peeter Hussarit paneb imestama, et sookured sealkandis on hakanud iga aastaga üha varem koonduma.
“Külarahvas imestab, et juba juulikuus lendasid kured nõnda nagu sügise hakul,” rääkis Hussar. “Umbes 15 aastat tagasi mäletan Soome uudistest, kuidas sealsed põllumehed olid hädas, et kured tallasid vilja ära. Nüüd nägin esimest aastat midagi sellist Sagadis. Minu teada ei ole Eestis kurekahjustust varem olnud, nagu juhtus soomlastel, sest meile jõuavad suuremad kureparved nädal-kaks hiljem, kui vili on juba põllult koristatud.”
Algul viiekümnepealine sookurgede seltskond, kes Sagadi kandis liikus, on kasvanud paari viimase nädalaga 500-600 isendini. Linnud ööbivad mere ääres, päeval aga kinnitavad põldudel keha.
Peeter Hussar arvas, et tõenäoliselt on see Sagadi metsaäärne maatükk, mis aastaid heinamaana seisis ning tänavu põlluna kasutusse võeti, kurgedele ööbimiskohast tulles kõige lähem põld – toidulaud – ja seepärast nad nõnda meelsasti seal viibivad.
Aga mitte ainult kured pole viljapõllul maiustamas, seal on askeldanud ka sead ning karugi olevat jälgi jätnud.
Peeter Hussar märkis, et paar nädalat tagasi ei olnud veel koguneva kureparve kruugutamises kuulda sügisest igatsust, pigem reipaid kevadisi pulmamängulisi hääli, aga viimastel päevadel kõlab lindude trompetlik kutsehüüd sügisehõnguliselt.
Tavaliselt lendavad sookured meilt lõuna poole hiljemalt oktoobri alguses.
Üle-eestiline kureloendus on tänavu aga 24. ja 25. septembril.