Kõigil inimestel võiks olla kuskil oma Midrimaa

Etlusvõitlus "Ellen Niiduga Midrimaal". Foto: Silja Mölder

Läinud esmaspäeval pee­ti Tapa vene gümnaasiumis esimene üleriigiline koolilaste noorematele vanuserühmadele mõeldud etlusvõistlus "Ellen Niiduga Midrimaal". Esikohad viidi Imaveresse ja Põltsamaale.

"Kord elas laps, kes teadis, kus asub Midrimaa. Ta ennast valmis seadis ja kutsus venda ka ..." Nii kõlab Ellen Niidu luuletuse "Midrimaa" esimene salm.

Etlusvõistluse idee autor oli Marika Rajur Tapa kirjandusklubist.

"Kandsin seda mõtet endas mitu aastat, sest mulle tundus, et kuigi suurematele õpilastele korraldatakse etlusvõistlusi üpris palju, ei ole midagi niisugust tehtud algklasside lastele. Ja et meil Tapal on nagu omast käest võtta lasteluuletaja Ellen Niit, kes on siin õppinud, viisin need kaks asja oma mõtetes kokku," rääkis Rajur.

Praegune Tapa vene gümnaasium valiti võistluse asukohaks seepärast, et selles hoones, mille arhitekt Alar Kotli 70 aastat tagasi koolimajaks projekteeris, õppis ühe aasta ka Ellen Niit, kes on sellel laval isegi esinenud.

Ellen Niit on ise öelnud, et Tapa uus gümnaasiumihoone andis talle suure arhitektuurielamuse.

Marika Rajuri sõnul käisid nad veebruari keskel koos Tapa linnaraamatukogu töötaja Margit Lättemäega Ellen Niidul külas ja said nõusoleku kasutada tema nime etlusvõistluse korraldamisel.

Esimesed võitjad

Esimene Tapa vallavalitsuse, Tapa linnaraamatukogu ja Tapa valla kirjandusklubi ette võetud etlusvõistlus läks korda.

Võistluse eesmärk oli panna algklasside õpilased huvituma hea eesti lasteluule lugemisest ja osalema olid kutsutud I-VI klasside õpilased.

Osavõtjaid ei olnud küll kõikidest maakondadest, nagu idee ette nägi, kuid eks kogemustest õpitakse.

Marika Rajuri hinnangul andis ettevõtmine ettekujutuse, kuidas järgnevatel aastatel teha ja millele rohkem tähelepanu pöörata.

Laval kõlas Ellen Niidu luule ja populaarseim oli luuletus "Väike roosa põrsapoju".

Žürii, keda juhtis Lääne-Virumaa keskraamatukogu laste- ja noorteosakonna juhataja Reet Tomband, valis välja parimad.

I-III klasside arvestuses saavutas esikoha Haldi Välimäe Imavere põhikooli II klassist, teine oli Richard Erik Tõnisson Tartu Kivilinna gümnaasiumi II klassist ning kolmas Maarja Tiits Jõgeva ühisgümnaasiumi kolmandast klassist.

Eripreemia sai Tapa vene gümnaasiumi II klassi noormees Denis Rudenas. Denisele anti eripreemia värvika ja julge esinemise eest mitteemakeeles.

IV-VI klasside seas läks võit Greete-Ly Siimerile, kes õpib Põltsamaa ühisgümnaasiumi VI klassis.

Teise koha võitis Tapa gümnaasiumi V klassi noormees Arvi Freiberg. Kolmandaks etles end Liivika Koobakene Rõuge põhikooli IV klassist.

Eripreemiaga tunnustati Kristi Vooglaidu Tapa gümnaasiumi V klassist.

Konkursi idee algataja Marika Rajuri sõnul on kavas muuta konkurss tavapäraseks, et seda hakataks korraldama iga aasta kevadise koolivaheaja esimesel esmaspäeval Tapal.

Pärast võistlust käisid osalised tutvumas majaga, kus Ellen Niit oma Tapa perioodil elas.

Praegu asub seal karn ja kunagi on selles hoones olnud Tapa sünnitusmaja. Samas majas sündisid ka tema esimesed luuletused.

Ellen Niidu pilk

Kui lava kõrvale ekraanile ilmus Ellen Niidu pilt, esitas ta oma pöördumise saalile helikandjal.

Muuseas sõnas ta: "Minu jaoks on see maja, kus te praegu viibite, erilise tähendusega. Ma olen siin õppinud küll ainult ühe aasta, aga see on minu jaoks väga oluline aasta.

See oli seesama maja, kus te praegu olete. Siis oli see maja uhiuus, just hiljuti valmis saanud moodne koolimaja. Aga mitte ainult maja, vaid ka kõik see, mis oli maja sees, oli edumeelne ja ilus.

Tapa gümnaasium oli kõrgetasemeline kool. Siin oli väga häid õpetajaid, kes jätsid sügava jälje õpilaste mällu.

Just siin sain ma õieti esmakordselt sinasõbraks kirjandusega, eriti luulega. Luuletutvusest on saanud mu elukutse.

Romaane tuleb lugeda, aga luuletusi peab lugema.

Mul on rõõmus meel, et nii paljud kirjandushuvilised on seda taibanud."

Õpetajate sõnadest jäi kõlama mõte - seda me just ootasime ja seda me ka nautisime.

Lapsed said särada ja õpetajad rõõmustada õnnestunud töö üle. On ju see vajalik mõlemale - lapsele on vaja stiimulit ja õpetajale võrdlusmomenti.