Rakverelased võitlevad öörahu pärast

Tüli põhjuseks olevat kuursaali lahutab Roosi 7 majast vaid kuus meetrit. Foto: TEET SUUR/VIRUMAA TEATAJA

Neli ja pool aastat kestnud saaga Rakveres Roosi tänav 7 elanike öörahu rikkumise ümber jõudis riigikohtusse, kus Rakvere linnavalitsuse tegevusetus müraprobleemi lahendamisel tunnistati õigusvastaseks.

OÜle Wesmo kuuluvast Wesenberghi kuursaalist vaid kuue meetri kaugusel asuva Roosi 7 korterelamu elanikud olid pidevalt hädas kuursaalist kostva lärmiga, mis häiris nende öörahu.

Kuid avaliku korra eeskirja järgi peab elanikele võimaldama öörahu alates kella 23.

Sellel teemal kirjutas Virumaa Teataja juba 16. juunil 2006 ehk ligi kaks aastat tagasi.

Toimetuse käsutuses on ligi nelja lehekülje pikkune dokument, kus on kronoloogiliselt toodud asjaajamise käik kuni 28. juunini 2007, mil Rakveres Roosi tänav 7 elavad inimesed esitasid hagi Rakvere linnavalitsuse vastu Tartu halduskohtule.

Hagi esitamise põhjuseks oli Rakvere linnavalitsuse võimetus tagada nimetatud maja elanikele nende õigused, mille linnavolikogu oma määrusega oli andnud.

Õigus magada

Tartu halduskohus tunnistas mulluse 30. aprilli otsusega elanike kaebuse põhjendatuks, kuid Tartu ringkonnakohus tühistas samal sügisel halduskohtu otsuse, mille omakorda tühistas riigikohtu halduskolleegium 9. märtsil 2009, ehk tunnistas õigeks halduskohtu otsuse.

Kohtuveskid jahvatavad aeglaselt, ja nagu väitis OÜ Wesmo juhatuse liige Märt Ots, on probleemid müraga juba ammu lahendatud.

Kuursaalil on nüüd müramõõtja ja kui muusika peaks ületama lubatud detsibellid, fikseerib mõõtja selle kohe.

Samuti on lahendatud muud elanikke häirinud probleemid.

"Seedime otsust ikka veel, eks neid üle kesköö kestnud pidusid on ka sel aastal olnud, aga eks me vaata," ütles korteriühistu Roosi 7 juhatuse liige Meeli Ait riigikohtu otsust kommenteerides.

"Kogu selle pika loo põhieesmärk on saada õigus magama minna siis, kui magamise aeg on käes. Seni on arvestatud ainult ühe poole hüvega. Seega on tegemist seaduste valikulise täitmisega, koha kasutusaega saab ju linnavalitsus reguleerida," lisas üks sama ühistu liikmetest, kes ei soovinud oma nime avaldada.

Temal ei ole pretensioone ei politseile ega tervisekaitsetalitusele, kes on tegutsenud tema arvates oma volituste piires.

Loodud pretsedent

Rakvere juristist linnapea Andres Jaadla oli arvamustega tagasihoidlik. Ta sõnas, et tegemist on õiguslikult küllalt keerulise olukorraga, ja lubas anda linnapoolse hinnangu riigikohtu otsuse kohta kirjalikult.

Probleemi on aja jooksul kaasatud Rakvere linnavalitsus, Rakvere linnavolikogu, tervisekaitseinspektsioon, tervisekaitsetalituse Lääne-Virumaa osakond, füüsika kesklabor, Rakvere politseiosakond, Ida politseiprefektuur, kaitsepolitseiamet, Lääne-Virumaa keskkonnateenistus, keskkonnainspektsiooni Virumaa osakond ja Lääne-Viru maavanem.

Riigikohtu lahend tõi kaasa situatsiooni muutuse.

Rakveres on veel kohti, kus rikutakse inimeste õigust öörahule. Nüüd on avaliku korra kaitseks oma sõna öelda linnavalitsusel.