Maakonna sõprussuhted Plöniga on elujõulised

Plöni delegatsioon külastas Sõmeru keskusehoonet. Vabade Valijameeste fraktsiooni esimees maakonna volikogus Bettina Hansen (vasakult), ­maavanem Stephanie Ladwig, välissuhtlust koordineeriv Björn Demmin.

FOTO: Heili Nõgene

Lääne-Virumaal neli päeva visiidil viibinud viieliikmelist Saksamaa sõprusmaakonna Plöni delegatsiooni juhtinud maavanem Stephanie Ladwig tõdes, et kahel maakonnal on palju ühist ning 23 aastat tagasi alguse saanud sõprussuhe toimib reaalselt mitmes valdkonnas.

“Sõprussuhtel on meie jaoks oluline tähtsus. Tähtsal kohal on kultuurivahetus. Väga vajalik on tutvuda teiste kultuuridega, teada saada, kuidas mujal elatakse, ning vastastikku üksteise ajalugu tundma õppida. Oluline on noortevahetus, näiteks muusika valdkonnas, et ka nende silmad avaneksid teistele kultuuridele,” rääkis Stephanie Ladwig.

Tema sõnul lepiti visiidi käigus kokku konkreetsetes plaanides ja kõneldi koostööst tulevikus. Valmimas on kahe maakonna sõprussuhete kroonika, mille koostamisega mõlemas maavalitsuses tegeldakse. Kunderi Seltsi ja Plöni rahvaülikooli koostöös peaks valmima lähiajal ka kogumik, mis sisaldab elulugusid ja retsepte.

Plaanis on vahetada noorsootöötajaid, et Lääne-Viru noorsootöötajad näeks, kuidas tegutsevad noortekeskused Saksamaal, ja vastupidi. Ladwig tõi esile ka Lääne-Viru maavalitsuse digitaliseeritud töökorralduse ja dokumendihalduse, millest omakorda on neil palju õppida.

“Me valmistume sõprussuhte 25. aastapäevaks 2014. aastal, selleks ajaks tahame organiseerida kooride ja muusikute kontserte ning spordivõistlusi. Väga aktiivne on koolide õpilasvahetus, kutsekoolid samuti vahetavad õpilasi ja pakuvad praktikavõimalusi. See on tõestuseks, et meie sõprussuhted ei ole ainult paberil, vaid toimivad reaalses elus,” rõhutas ­Stephanie Ladwig.

“See on väga pikk aeg. Kui nendele suhetele alus pandi, siis olime alles okupatsioonist vabanenud ning meie inimestele pakkus see sõprus võimaluse õppida ja vaadata, kuidas seal demokraatia toimib. Paljud põllumehed said olulised kogemused Saksamaalt. See kõik on inimesi sidunud. Sõprussuhted Plöniga on laiapõhjalised, näiteks noortevahetus käib järjepidevalt, aastate jooksul on tekkinud sõprus perekondade vahel. Teiste sõprusmaakondadega on suhted rohkem kas projektipõhised või mingi teema kesksed, kuid ei ole niivõrd läinud edasi isiklikule, perekondlikule tasemele. Mida rohkem liigume ja näeme, seda rohkem mõtleme ja areneme,” kõneles Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum.

“Aeg on edasi läinud ja meie oleme IT-poole pealt arenenud, nemad on meist selles osas sammukese taga. Seetõttu pakub huvi meie e-riigindus ja kuidas dokumendid liiguvad. Selles valdkonnas on nad konservatiivsemad ja nende asjaajamises valitseb veel suur paberimajandus,” lisas ta.

“Aastast aastasse peeti kultuuripäevi Plönis. Ma ise olen neid viiel aastal vedanud. Viru-Nigula poisid, Rakvere kapell ja Kungla on käinud aastaid seal esinemas. Nüüd on see kultuurivahetus ära väsinud ja ka kallimaks muutunud. Sõprus on kindlalt elus, aga peame uusi vorme otsima, kuidas kultuurivahetust teha,” rääkis Rakvere Galerii juhataja Raivo Riim.

Tema hinnangul on hea mõte korraldada muusikakoolide õpilaste vahetust ja muusikakoolide ühiseid suvelaagreid.

Raivo Riimi sõnul tuli just neil päevil Saksamaalt kurb uudis, et üks sõprussuhetele alusepanijatest Herbert Busdorf on surnud.

“Kuulus Busdorf, kes juba Nõukogude ajal viis Lääne-Virumaalt õpilasi praktikale oma tallu. Tema organiseeris esimesed farmipraktikad seal,” meenutas Raivo Riim.

Suhted Saksamaaga said alguse 1980ndate keskpaigas, kui Viru kolhoos hakkas renoveerima põlengus kannatada saanud Vihula mõisat. Praeguse Rakvere linnapea ja tollase Viru kolhoosi esimehe Toomas Vareki sõnul tekkisid siis kontaktid Vihula mõisa järeltulijate Karl ja Oda Schubertiga, millest edasi arenesid välja sõprussuhted rajoonide ja omavalitsuste vahel.

Tagasi üles