Kass mängis perenaise ja päästjate närvidel

See kõuts sooviks justkui öelda: “Sai pisut müratud!” Foto: Kertu Haavandi

Tublid päästetöötajad aitavad nii inimesi kui loomi hädaolukordades, kuid vahel on nemadki võimetud, nagu juhtus möödunud neljapäeval, kui Porkunis tõtati appi kass Alfie’le.

Loom oli juba kolmandat päeva kõrge kuuse otsas, kuid alla teda sealt tuua ei saanud, sest kuuse tüvi oli peenike ja oksad, millel kass istus, haprad.

Probleemid Alfie’ga algasid teisipäeva hommikul, kui perenaine märkas, et kassi, kes öösiti koduõues viibib, ei olnud hommikul kusagil. Mõne aja pärast andis ta endast näugumisega siiski teada. Selgus, et Alfie istus maja lähistel kuuse otsas. Tegemist oli noore ja sihvaka puuga, millel pikkust üle paarikümne meetri. Perenaine arvas, et küllap kass peagi alla tuleb, kuid seda ei juhtunud.

Ka kolmapäeval jätkas Alfie trotslikult puu otsas istumist, umbes 20 meetri kõrgusel. Perenaise keelitused, et kiisu jälle õuemurule tuleks, jäid tagajärjetuks. Kuna loomake jätkas endiselt kuuse otsas istumist, muutus perenaine murelikuks. Abi saamiseks pöördus ta ühe tarmuka noormehe poole, et see aitaks kassi alla. Aga kui noormees hakkas puu otsa ronima, põgenes kangekaelne Alfie veelgi kõrgemale, kus kuuseoksad olid juba sedavõrd haprad, et need poleks ei lapse ega täiskasvanu raskusele vastu pidanud.

Viimaks helistas perenaine päästeteenistusele. Kohale sõitis Väike-Maarja päästekomando meeskond, et kass puu otsast alla tuua. Ida päästekeskuse pressiesindaja Merit Kaljus kinnitas, et neljapäeval tuli Porkunisse väljakutse, kus paluti abi kassi kuuseladvast allatoomiseks.

“Kuuse tüve najale ei olnud võimalik isegi tuletõrjeredelit toetada. Samuti polnud kassi peletamiseks puu otsast mõistlik kasutada veejuga,” kommenteeris Kaljus. Meelitustele alla laskuda Alfie ei reageerinud. Päästjad said vaid lohutada omanikku, et kuna kass on juba mitu päeva puu otsas kükitanud, siis küllap ta lähiajal alla ronib. Nii ka juhtus.

Trotslik Alfie otsustas perenaise närvidel mängimise lõpetada reede öösel vastu laupäeva. Pärast südaööd andis ta akna taga näugudes märku, et on puu otsast all ja nõudis tuppa laskmist. Oma tahtmise ta sai. Alfie oli täie elu ja tervise juures. Isegi mitte stressis. Ainult kõhnemaks jäänud ning kasukas kuusetõrvaga koos ja okkaid täis.

Loodusgiid Peeter Hussar ütles, et tavaliselt kass ilma põhjuseta nii kõrgele puu otsa ei roni. “Küllap hirmutas keegi teda öösel, et loom kõrgele kuuselatva pages. Selliselt kõrguselt laskumiseks puudus tal ilmselt eelnev kogemus,” arvas Hussar. Loodusgiid selgitas, et kassid tunduvad küll osavate turnijatena, aga kui jälgida, kuidas puu otsa roninud kassipojad alla tulevad, peab tõdema, et see on nende jaoks küllaltki keeruline toiming. “Kes laskub tagurpidi, kes tuleb käpad ees. Oskuslik ronimine omandatakse õppides. Tõenäoliselt puudus Alfiel piisav praktika. Lõpuks sundis tühi kõht kassi siiski laskuma,” rääkis Hussar.

Perenaine andis kassile süüa. Väikeste kogustega, et loom endale õgimisega liiga ei teeks. Laupäeva veetis Alfie toas ja koduõuel.

Pühapäeval hommikul aga märkas perenaine, et Alfie on jälle talle koduseks saanud kohas – kuuse otsas.