Juhtkiri: erimeelsusi tekitav ESM

President Toomas Hendrik Ilvesel on, mille üle mõelda. Foto: Peeter Langovits/Postimees

President Toomas Hendrik Ilves kuulutas eile välja palju diskussioone ja erimeelsusi tekitanud kolme tähega – ESM – tähistatava Euroopa Stabiilsusmehhanismi  asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse, mille riigikogu 30. augustil vastu võttis.

Ilves andis seaduse väljakuulutamisega sellele hinnangu, et riigikogus tehtud põhimõtteliste muudatuste tulemusel on ESM põhiseadusega kooskõlas. ESMiga liitumine on riigipea sõnul oluline ja vajalik kogu euroala stabiilsuse kindlustamiseks ning seetõttu Eesti lühiajalistes ja pikaajalistes huvides. Ilvese hinnangul ei vasta tõele ESMi oponentide kartused, nagu langeks sellega Eesti eelarvele siseriiklikku arengut pärssiv koormus.

Teisalt on ESMile tekkinud tugev vastuseis. Vahepeal areenilt kadunud eurovastased on taas oma kohal ja protestimeelsed. Üksmeel ei valitsenud selle seaduse käsitlemisel ka parlamendis ning seal ei jagunenud arvamused sugugi parteide kaupa, vaid suhtumine sellesse lõhestas isegi parteidesisest üksmeelt.

Eile viisid Euroopa stabiilsusmehhanismi vastased presidendi kantseleisse 40 Eesti kultuuritegelase pöördumise, et president Ilves ei kinnitaks Eesti liitumist stabiilsusmehhanismiga ja paneks teema rahvahääletusele.

“Arengu jätkudes võib oodata Eesti riiki

Euroopa Ühendriikide osariigi staatus, paremale pöörates võlaorjus, vasakule pöörates rahva üha kasvav rahulolematus. Me tahame pöörduda tagasi põhiseaduslike väärtuste juurde. Riigikohtu üldkogu tunnistas, et ESM on vastuolus põhiseadusega, kuid otsustas, et põhiseaduse riivest on tähtsam eurotsooni finantsstabiilsus,” kirjutasid kultuurieliidi liikmed oma pöördumises.

“Ma ei taha olla vaikiv kaasosaline roimas,” selgitas Sven Kivisildnik kui üks allakirjutanutest oma ESMi-vastase meelsuse tagamaid. “Isegi siis, kui sa ei suuda mõrvareid peatada, pead sa üritama. See on eetiline, moraalne, iga kodaniku kohus,” lisas ta.

Eesti on olnud jälle väga edumeelne ja eesrindlik seaduse väljakuulutaja, tehes seda isegi vahetult enne suurriike. Nii näiteks avalikustab Saksamaa konstitutsioonikohus otsuse Euroopa stabiilsusmehhanismi vastavusest Saksamaa põhiseadusele alles homme.