Tapa haigla uus kompleks pidas 50. sünnipäeva ja haigla juhtkond loodab, et haigla saab jätkata teenuste pakkumist.
Tapa haigla hoonel täitus poolsada aastat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Ootame, et meid poliitiliselt ei survestataks, haigekassa lepingutega ega mõnel muul moel, ja me saame jätkata nende teenuste pakkumist, mis meil on, nii kaua kui me ise suudame seda teha,” rääkis haigla osanik perearst Katrin Kuusik.
“Hetkeseis on selline, et võlgu meil ei ole. Kiirabiauto liising meil on, aga sellega me saame edukalt hakkama,” selgitas haigla peaarst Aivar Kuusik hetkeseisu. Hooldushaiglas on 55 kohta, kuid reaalselt on Kuusiku sõnul täidetud 40. Ka pakutava eriarstiabi üle on Aivar Kuusik uhke. “Me saame siin jämedalt võttes teha enamiku vähiuuringutest,” nentis ta.
Kuna haigla põhiteenistus tuleb lepingutest haigekassaga, siis on haigla tulevik seotud nendega. “Haigekassa uus juht on välja öelnud, et üks valukoht on rangelt teenuse ostmiseks tehtud lepingud nii mahu kui teenuste sisu osas, mis on piiranud tervishoiuasutuste vabadust endale patsiente saada. Kui väheneks lepingute jäikus ja raha käiks rohkem patsiendiga kaasas ning patsient hakkaks otsustama, kus ta end ravib, ja ei oleks asutustele pandud mahupiiranguid, siis ma arvan, et me saaksime hakkama,” rääkis Aivar Kuusik.
Samas nentis ta, et vastupidisel juhul, kui haigekassa otsustab, et nad tohivad ravida vaid 100 patsienti aastas, võib Tapa haigla hooldusravi maht veelgi väheneda, kuna kõrvale on tekkimas konkurente.
“Selle haigla valusam aeg oli siis, kui täisteenust osutavast haiglast, kus oli nii laste-, sünnitus-, sisehaiguste kui ka kirurgiaosakond, hakkas vaikselt saama väiksem haigla. Teisalt oleme aru saanud, et see on paratamatu asjade käik ja kvaliteet peab koonduma keskustesse, meditsiini areng on selle tinginud,” rääkis haigla peaarst Aivar Kuusik. “Helgeim moment oli see, kui me tegime kübaratriki ja erastasime Eesti Erastamisagentuuri kaudu riigilt selle väikse haiglakompleksi,” jätkas ta.
90ndate alguses, kui linn ei näidanud Tapa haigla vastu huvi, oli Katrin Kuusiku sõnul suur oht, et 130 töötajaga Tapa haigla peab uksed sulgema. “Tollal juhtis erastamisagentuuri meie maakonna inimene Väino Sarnet, kes julgustas meid, et kuigi keegi ei ole Eestis veel sellist erastamist teinud, miks ei võiks meie esimesed olla. Siis sai mõeldud ja leidsime mõttekaaslasi, kokku 12 inimest, kellest üheksa olid haigla töötajad, neist kaheksa arstid. Panime kokku vajaliku kapitali, tegime äriplaani ja 1995. aasta suveks selgitati välja, et Tapa haigla oli selle erastamiskonkursi võitnud,” meenutas Kuusik.
“Meil tekkis julgus teha investeeringuid, maja oli olnud 30 aastat praktiliselt remontimata, aktsionärid riskisid oma rahaga ja hoone tehti korda, sellist asja ei ole tegelikult keegi Eestimaal teinud – me oleme ainsad,” tõdes Kuusik.
Katrin Kuusiku hinnangul oli tegemist õige otsusega, sest praeguse seisuga on säilinud rohkem kui 80 inimese töökohad ja tänu erastamisele sai Tapa haigla aktiivravi teenust pakkuda veel ligikaudu 20 aastat.
“Kuigi meil on korralik hooldusravi leping, on meie piirkonnas vähe maksujõulisi inimesi, kes jõuaksid maksta hooldusvoodi eest kasvõi seda 6 eurot ja 40 senti omaosalust päevas, aga samas neid inimesi, kes vajaksid hooldusravi teenust, on meie piirkonnas küll. See teeb kurvaks,” rääkis Katrin Kuusik.
Perearstikeskus on Tapa haigla koostööpartner ning rentnik ja ostab Kuusiku sõnul kõiki teenuseid alates koristamisest raamatupidamise ja ITni haiglalt.
“Koostöö toimib hästi, sest me ei pea mõtlema, kuidas toimib logistika või mingisugused süsteemid, oleme majandusmuredest priid ja me saame teha arstitööd,” väitis Katrin Kuusik.
“Teisi selliseid haiglaid Eestis ei ole. Tapa linna ja valla jaoks ei ole haiglat võimalik kuidagi üle tähtsustada nii tööandja kui heal tasemel hooldusravi pakkujana ning päris palju teenuseid on kohapeal olemas tänu sellele,” tõdes Tapa vallavanem Alari Kirt.
“Tapa haigla on Tapa inimesele väga oluline ja vajalik ning sellepärast tuleb siin säilitada kiirabi teenuse osutamine, ambulatoorne eriarstiabi, hooldusravi ja muud teenused. Kogu arstiabi ei tohiks koonduda maakonna keskusesse,” ütles Tapa vallavolikogu liige Reigo Tamm.
Maavanem Einar Vallbaum julgustas Tapa haiglat, et konkurenti Rakverre rajatava hooldushaigla näol ei peaks pelgama, sest pigem aitab konkurents areneda.