Aavere ja Udriku hooldekodu suletakse

Aavere hooldekodu rahvas pidas augustis kolimiseelset pidu, et hooldatavatel oleks uude elukohta minek lihtsam.

FOTO: Arvet Mägi

Lääne-Virumaal tegutsevad Aavere ja Udriku erihooldekodu lõpetavad järgmise aasta alguses tegevuse, hooldatavad viiakse järk-järgult üle ASi Hoolekandeteenused uutesse peremajadesse, mis asuvad Eesti eri paigus.

“Valminud on peremajad Tapal, Viljandimaal Karulas, Viljandi linnas ja Kehras. Kõigisse neisse kohtadesse on elanikud tänaseks sisse kolinud – Tapale ja Kehrasse augusti lõpupäevadel,” rääkis ASi Hoolekandeteenused infojuht Kadri Lehenurm.

Tapa Kodu, kus on kuus peremaja ööpäevaringse teenuse osutamiseks liitpuudega inimestele, suurem osa klientidest on hooldatavad, kes seni elasid Aavere ja Udriku hooldekodus.

Osa Udriku hooldekodu ja Aavere hooldekodu praeguseid kliente kolib ka Uuemõisa, Sinimäele, Valklasse, Sillamäele, Vändrasse, Kodijärvele ja Koluverre.

Hooldatavate ümberpaigutamisel arvestatakse nende soove, vajadusi ning ka lähedaste elukohta.

Uutesse peremajadesse paigutatakse vastavalt majade valmimisele ning järk-järgult suletakse hooldekodusid (üle Eesti viis – toim.), kust kliendid on ära kolinud. Udrikult peaksid olema kliendid välja kolinud selle aasta lõpuks ning Aaverest järgmise aasta veebruaris. Need erihooldekodud lõpetavad plaanide kohaselt tegutsemise vastavalt tuleva aasta jaanuarist ja 1. märtsist.

“Uutes peremajades pakume selle elanikele nüüdisaegseid elutingimusi. Meie peremajad on projekteeritud hooldatavate vajadusi silmas pidades – need on avarad, hubased, kergelt ligipääsetavad ja pakuvad võimalust nii privaatseks olemiseks kui ühistegevusteks,” selgitas Kadri Lehenurm.

ASi Hoolekandeteenused pani likvideeritavate hooldekodude hooned müüki: Kadrina vallas asuvale Udriku mõisale laekus üks ning Väike-Maarja vallas Vaos asuva Aavere hooldekodu hoonetele kaks kvalifitseeritud pakkumist.

AS Hoolekandeteenused infojuhi Kadri Lehenurme sõnul oli Udriku mõisahoone, mille kinnistu pindala on 219 100 ruutmeetrit, alghind enampakkumisel 246 400 eurot ja Aavere hooldekodu hoonetel (peahoone ja päevakeskus) 15 200 eurot.

“Potentsiaalsed ostjad on leitud, eellepingud sõlmitakse 30 päeva jooksul. Hooned antakse üle pärast meie klientide väljakolimist,” täpsustas Kadri Lehenurm. Ta lisas, et enne lepingute allkirjastamist ei saa rääkida uutest omanikest ega avaldada, kes on  potensiaalsed ostjad.

Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla rääkis, et praegu saavad Vao elanikud kasutada Aavere hooldekodus saunateenuseid ja päevakeskust.

Vallajuht lisas, et selline võimalus on väga oluline. “Vao küla on suur keskus ja hea oleks, kui nii noortel kui vanematel oleks koht, kus aega veeta. Samas oleneb kõik hinnast ja uue omaniku nägemustest,” sõnas Kesküla.

“Sauna- ja päevakeskuse teenuse jätkumine on uue omaniku otsustada,” märkis ASi Hoolekandeteenused infojuht.

Aavere erihooldekodu on asula suurim soojatarbija. “Meie jätkame suletavate hoonete kütmist seni, kuni me nendes hoonetes toimetame ja meie kliendid seal elavad,” lausus Kadri Lehenurm.

Vaos kasutatakse küttematerjalina halupuid, seal opereerib Vao Soojatarbijate Ühistu ning küttehind on praegu 54.32 eurot megavatt-tunni eest. Milliseks kujuneb soojahind edaspidi, sõltub sellest, kui kiiresti leitakse hoonele uued funktsioonid ning kuidas lahendatakse hoonete kütmine.

ASile Hoolekandeteenused kuulub Vaos ka kortermajade püstakutes asuvaid ruume, mida hetkel ei müüda, ning neid on kaalutud kasutusele võtta varjupaigateenuse pakkumiseks. “Oleme tõesti mõelnud, et üheks võimalikuks selle teenuse pakkumise kohaks võiks olla Aavere. Edasisest saab aga rääkida siis, kui hange on välja kuulutatud ja selle tingimused teada,” ütles Lehenurm.

Sotsiaalministeeriumi hoolekandeoskonna peaspetsialist Triin Raag rääkis, et varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuse teenuse ostmiseks kuulutatakse uus riigihange välja lähiajal. Esimene hange tühistati põhjusel, et tähtaegselt esitatud pakkumuse maksumus ületas hanke eeldatavat maksumust. Vastuvõtukeskuse teenus sisaldab näiteks majutust, rahalise toetuse maksmist, eesti keele õppe korraldamist, varustamist riietega. “ASil Hoolekandeteenused on võimalus osaleda samadel tingimustel teiste pakkujatega,” selgitas Raag.

Indrek Kesküla sõnul oleks varjupaigateenuse osutamine Vaos valla jaoks positiivne – ruumid leiaksid kasutust ning inimesed tööd. Samuti on võimalik, et varjupaiga taotlejad saavad käia teatud töödel abiks. Hea võimalus oleks erihooldekodu rekonstrueerimine tavahooldekoduks.

Kadrina vallavanem Aivar Lankei tõdes, et Udriku mõisahoone saatus on aktsiaseltsi Hoolekandeteenused otsustada, kuid leidis, et mõisahoone arendamine on kallis ning  oluline on, et see ei jääks seisma ja lagunema. “Lagunevaid mõisahooneid on meil valla territooriumil juba omajagu. Udriku mõis on praegu siiski suhteliselt heas korras.”

Lankei tõi välja veel, et suurem osa Udriku hooldekodu klientidest on registri järgi Kadrina valla elanikud, osa neist on saanud elanikeks pärast hooldekodusse saabumist ning omavalitsus on nende eestkostjaks. “Kui vaja, siis jätkame oma kohustuste täitmist,” kinnitas vallavanem, kuid nentis, et kui inimesed asuvad elama mujal Eestis, võib see olla üsna keeruline.

Indrek Kesküla sõnul on sama probleem ka neil.

“Kliendi kolimine ühest vallast teise ei ole takistuseks tema jäämiseks eestkostele varasemasse elukohta. Meie hooldatavad on jäänud eestkostele senistesse elupaikadesse,” täpsustas Kadri Lehenurm.

Tagasi üles