Hinnang: Kunda jõesäng tuleb puhastada

Lontova silla juures tekib pakaselise talvega alatasa üleajava jõega probleeme. Eksperthinnangut selle kohta saab lugeda Kunda linna koduleheküljelt. Foto: Meelis Meilbaum

Vastu järjekordset talve on Kunda jõe ääres elavad inimesed jätkuvalt mures – kas uputus tabab neid taas. Rahustavaid vastuseid ei andnud ka hiljuti valminud ekspertide hinnang.

Läinud nädalal peeti Kunda linnavalitsuse kokku kutsutud koosolekut, kus tutvustati Tallinna tehnikaülikooli mäeinstituudis valminud eksperdihinnangut, milles rõhutati jõesängi puhastamise vajadust.

Kohalikud elanikud aga ei saanud vastuseid küsimusele, mis põhjustab veetaseme kõikumisi – mida aastakümneid jõe läheduses elanud inimesed peavad just oluliseks teguriks talviste üleujutuste tekkel.

Kunda jõe ääres elav Elbe Tull ütles, et üleeile oli veetase jälle väga madal, ta haaras seepeale järjekordselt telefonitoru, et helistada keskkonnainspektsiooni infonumbril 1313, kuid nii see jäi. “Uuringu asemel oleks linna keskkonnaametnik võinud samamoodi selle jõe ­ääre läbi jalutada ja aru saada, et puud on maas, aga seda, miks veetase kõigub, ei oska ikka keegi öelda.”

Geoloogia-mineraloogiateaduste doktor, TTÜ mäeinstituudi vanemteadur Ülo Sõstra tõi oma hinnangus välja, et kuigi Lontova silla juures asuva suvekohviku ja seiklusraja juures, kus probleemid on alguse saanud, on jõevool küll kiire, kuid seal on jõe sängi vähendatud tugipostidega, lisaks takistavad jõe voolu vees olevad kivid ja rondid ning õhuke veekiht ei suuda talvel jääd üles tõsta.

Kunda linna piirides tarbib jõevett Kunda Nordic Tsement, kuid see kogus ei ole väga suur ega mõjuta eksperdihinnangu järgi oluliselt veerežiimi. Hinnangust võib lugeda, et jõele on ehitatud kolm silda, mille ehitamise juures on püütud materjali kokku hoida ja seepärast on voolusängi vähendatud.

Eksperdihinnangus nenditakse, et probleemi võib põhjustada ka kõrgemal nõlval asuva elektrijaama töö: “Kui jaam töötab erineval režiimil, võib juhtuda, et jõesäng ei suuda mõnikord läbi lasta kogu vett. Siis võib allpool veetase oluliselt tõusta ja hakata uputama ümbritsevaid ehitisi. Kõik need ehitised on vahetult jõelammil ja elumajade puhul on lammi kõrgus vee tavalisest tasemest alla 2 m, suvekohvik vaevalt 1 m. Sellise muutliku veehulga juures, nagu see on Kunda jõel 0,81 m3/s kuni 40-50 m3/s, on uputusi raske vältida talvel külmaga, sest jõesäng ei kannata välja sellist vooluhulka. Peaks elektrijaama hooldajatega kokku leppima, et ei oleks suuri elektrijaama võimsuste muutusi talvisel ajal.”

Kuid põhiliseks mure põhjuseks peetakse ikkagi seda, et jõesäng on täis mahalangenud puid ja ronte ning nende taha kogunevad jäävallid, mis sulgevad suure osa jõesängist. Jõesängi puhastamist peetakse hädavajalikuks.

Probleemid Kunda jõe jääkatte tekkel pakasega ja sellest tulenevad üleujutused, mis ähvardavad Lontova silla kandis jõe lähedal asuvaid elamuid, on kestnud viimased kolm aastat.

Viimati olid inimesed hädas tänavu veebruaris. Siis oli jõevee ohjamisega tükk tegemist nii päästjatel, sõduritel kui kopameestel. “Ei maksa siis maju jõe äärde ehitada,” on üks tobedamaid lauseid, mis noil koosolekutel kõlanud.