Vene-äri läheb loodetavalt paremini käima

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Seoses Venemaa astumisega Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks on meie loomakasvatajail ja toidutootjail suurem kindlus loota, et tollimaksud vähenevad ning põhjendamatud piirangud kaubavahetuses kaovad.

Liitumislepingu põllumajandust puudutav osa on pikk ja keeruline. Kirja pandud kohustused näevad ette eri toodetel aastaid kestvaid üleminekuperioode ja tariifikvoote.

Pärast Venemaa liitumist 22. augustil WTOga vähenes näiteks sealiha tollimaks 75 protsendilt 65 protsendile ning jääb niisugusena püsima 2020. aastani, kui jõustub 25 protsendi suurune maks. Veise- ja linnuliha puhul pole kohustust vähendada üldist tollimaksu ja loobuda tariifikvootidest.

Jõgeva Tootjate Liidu (selle kaudu turustatakse ka mitme Lääne-Viru farmi piim) juhi Urmas Ingveri sõnul ei muutu kaubavahetuses Venemaaga üleöö midagi ka pärast lepingu sõlmimist WTOga.

“Imporditollid muutuvad erinevate toodete puhul erinevalt. Venemaale turustatakse Eestist nii liha kui piimatooteid. Toorpiima me Venemaale müüa aga ei tohi,” rääkis ta. Ingver loodab, et tänu WTOga sõlmitud lepingule Vene pool tulevikus enam nii lihtsalt ekspordipiiranguid rakendada ei saa.

Positiivne uudis puudutab seakasvatajaid: Venemaale müüdavate elussigade tollimaks langes paar aastat tagasi kehtestatud 40 protsendilt pärast WTOga lepingu sõlmimist 5 protsendile.

Paraku pole sellest esialgu Eesti seakasvatajaile kasu, sest Venemaa põllumajanduse järelevalveasutuse Rosselhoznadzor 20. märtsist kehtiv impordipiirang ELi riikide elussigadele seoses Schmallenbergi ja sinikeele viiruse levikuga mõnes liikmesriigis kehtib endiselt ka Eestile. Nimetatud keeld puudutab teravalt Lääne-Virumaa farmereid, kes müüsid elussigu Venemaale nii Viru Lihaühistu kaudu kui ka otse.

Seakasvatusega tegeleva OÜ Markilo omaniku Urmas Lahe andmeil läks eelmisel aastal kuni 30 protsenti Eestis kasvatatud sigadest Venemaale. Laht loodab, et läbirääkimised, mida praegu peavad ELi esindajad Venemaaga, annavad tulemusi. Samad huvid kui meie farmeritel on ka Läti, Leedu ja Poola seakasvatajail.

Just neisse riikidesse müüakse praegu Eestist elussigu, teiste kõrval teeb seda Ruixi Mõisa omanik Väigo Pihlak, kellel on omal samuti väike lihatööstus. Varem läksid sead Ruixi Mõisa sigalaist Novgorodi, Velikije Lukisse ja Peterburi lihakombinaatidesse.

“Ma olen viimasel ajal suhelnud mitme Vene lihatöösturiga, nemad oleksid väga huvitatud meie sigadest,” rääkis Pihlak. Hoolimata sellest, et sealiha hind on mitmes riigis tõusnud ja liha järele püsib nõudlus Eestis kohapeal, oodatakse Vene turu avanemist, sest sealne hind ületab tunduvalt mujal makstava.

Rohkem infot kuuldi põllumajandusministeeriumi ja Eesti Põllumajandustootjate Keskliidu eile Tartus korraldatud konverentsil “Eesti toit Vene turule – kas WTOst on abi?”. Seal oli kohal WTO pressiesindaja Josep Bosh, kes tutvustas põllumajandustootjaile ja toiduainetöötlejaile organisatsiooni toimimise põhimõtteid.

Juttu tuli toidukaubavahetusest Venemaaga, millest andis ülevaate konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.

Venemaa majanduslik-poliitilisest olukorrast WTOga liitumise ajal rääkis Andrei Belõi Tartu ülikoolist.

Elussigade ekspordi probleeme ja väljavaateid käsitles Viru Lihaühistu nõukogu esimees, Kõpsta seafarmi juhataja Einar Jakobi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles