/nginx/o/2008/09/03/70874t1h33f4.jpg)
Pool aastat tagasi tegi Riigikohus otsuse, mille kohaselt trahvide puhul on aegumise tähtajaks 18 kuud. Mida aga paljud ei tea on see, et pooleteise aasta möödudes peab täitemenetluse lõpetamiseks inimene ise kohtu poole pöörduma.
Aegunud trahvi täitemenetlus ei lõpe iseenesest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsministeeriumi asekantsleri Marko Aaviku sõnul on peale möödunud aastal Riigikohtu poolt tehtud otsust ministeeriumi poole pöördunud mitmed inimesed, kes kurdavad selle üle, et vaatamata täitemenetluse aegumisele pole täitur trahvi sissenõudmist lõpetanud.
„Siinkohal pean rõhutama seda, et täitur ise ei tohigi täitemenetlust lõpetada," ütles Aavik.
„Ka sel juhul, kui inimene pole täitemenetluse eest kõrvale hiilinud, ei lõpe pooleteise aasta möödudes täitemenetlus iseenesest, selleks peab võlgnik esitama avalduse kohtule."
„Oluline on aga meeles pidada seda, et kui inimene on trahvi tasumisest ja täitemenetlusest teadlikult kõrvale hoidunud, siis see pooleteiseaastane tähtaeg enam ei kehti ning trahvi sissenõudmise tähtaega pikendatakse selle aja võrra, mil kohtutäituril polnud võimalik menetlust läbi viia," rõhutas Aavik.
Asekantsler selgitas, et ainult kohus on pädev otsustama, kas trahvi nõudmata jätmine on tingitud inimese enda tegevusest või kohtutäituri tegevusetusest.
Aaviku kinnitusel on mõistlik määratud trahv alati õigeaegselt ise ära maksta.
Aastaid trahvi maksmisest kõrvalehoidumine ning seejärel kohtus selle üle vaidlemine, kas trahvi täitmine on aegunud või mitte, kujuneb trahvi maksmisest märksa kulukamaks.