Soe maaliline värvi-iil laste ja lindudega

Inna Grünfeldt
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalli Kalde Rakvere galeriis näituse avamisel.
Kalli Kalde Rakvere galeriis näituse avamisel. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Tartu kunstniku Kalli Kalde soojadel maalidel Rakvere Galeriis õitsevad värvid, uinuvad lapsed ja seisatavad linnud. Vaikselt, kuid kõnekalt.


Tartu kõrgema kunstikooli õppejõud Kalli Kalde valis Rakvere jaoks ühe talle armsa teema: lapsed ja linnud. Kunstniku teised lemmikud - maastikud (vee)peegeldustega - valmistuvad reisima näitusele Taani.


"Mul on endal neli last, aga ma ei maalinud lapsi, maalisin mingeid muid asju. Kui vanemad lapsed hakkasid suureks kasvama, mõtlesin, et on imelik, et ma pole üldse lapsi maalinud. Siis maalisin," ütles kunstnik.

Kaheksased kaksikud tüdrukud ning nende vennad vanuses 16 ja 18 on ema maalidele jõudnud nii praeguses vanuses kui ka tagasivaatena lapsepõlve.

Osa lapsepilte näitusele ei pääsegi, sest "tüdrukud on need deponeerinud".

"Nad ütlevad, et neid ei tohi näidata, neid ei tohi ära viia ja neid ei tohi müüa. Ühe pildi müüsin ja siis olid tüdrukud solvunud - kuidas sa müüsid ära minu pildi," rääkis Kalli Kalde.

"Meil justkui häbenetakse maalida lapsi või lilli, nagu tundub, et see pole päris kunst, aga mulle mingil hetkel tundus, et seda peab tegema, et see ei tohi tegemata jääda. Ikka tuleb maalida armsaid asju, et mitte ise kalgiks muutuda," arvas ta.

Linnud lendasid Tartust 30 kilomeetri kaugusel järveäärses vanas talus elava kunstniku piltidele siis, kui levisid ärevad teated esimesest linnugripipuhangust.

"See vaenulikkus lindude vastu, kust kostis isegi mõte kõik linnud maha lasta, selles oli õudu," meenutas kunstnik, kelle kodu ümbritseb linnulaul ja lähedal pesitsevad haigrud.

"See oli nii õudne mõte. Justkui peaks kõik linnud süüdi olema. Siis tulid need mustade lindude pildid. Teema hakkas mulle meeldima ja tegin edasi," lausus ta.

Kalli Kalde maalidele on jõudnud isegi kormoranid ning kunstnik ei mõista viha nende vastu.

"Kalad on ju kõigile, inimesel pole rohkem õigust kui kormoranidel," arvab ta.

Maalist kumab ka õlireostuse teema, ehkki Kalli Kalde ei taha, et kunst läheks kätte poliitikaks.

"Selline otseütlemine mulle ei meeldi, aga ideed tekivad ikkagi sellest, mis ümberringi toimub," sõnas ta.

Maailma, eriti Lõuna-Ameerika indiaanlaste muinasjuttude illustreerimine ja loomafilmid Pariisi etnograafiamuuseumis on kunstniku sõnul jätnud maalidesse oma mõju.

Millise "ismi" alla tema looming võiks kuuluda, Kalli Kalde pead ei murra ja on seisukohal, et see pole kunstniku probleem.

"Eks ma värvides van Goghi poole olen vaadanud," ütles kunstnik ja lisas, et on tahtnud maalida pilte, millega oleks hea ühes ruumis olla.

"See pole terav kunst," arvas Kalde.

Näituse kuraatori Riho Hüti meelest kannavad Kalde maalid sümbolistlikku alget.

"Need on perekesksed, päikesekesksed ja valgusekesksed, natuke mõtisklevad. Kompositsioon on selge ja rahulik. Lindudel on kindlasti sümboli tähendus," sõnas ta.

Kalli Kalde õpilase Priit Verlini sõnul on õpetajal imepärane omadus lasta inimesel endal mingi teadmiseni jõuda, juhatada kaude, mitte otse öeldes või ette näidates.

"See mitteütlemine on nii hea. Ei saa inimest õpetada mõtlema, kui öelda talle, kuidas peab mõtlema. Peab jätma õhuvahe - kas ta jõuab või ei jõua ise sinna. Sina oskad seda," lausus Verlin.

Sama võib öelda Kalli Kalde maalide kohta.


Kommentaarid
Copy
Tagasi üles