Tarbija: Seened rikastavad igapäevast toidulauda

Kristi Ehrlich
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tiina Reintal liivaseid seeni korvi ei pane, ta teeb koju viidavad annid juba metsa all võimalikult puhtaks.
Tiina Reintal liivaseid seeni korvi ei pane, ta teeb koju viidavad annid juba metsa all võimalikult puhtaks. Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Puravikud, lehterkukeseened, riisikad, kitsemamplid ja tatikud on vaid väike valik seeni, mida sügisene mets pakub. Mida kõike neist teha saab, sõltub perenaise fantaasiast.

Riigimetsa Majandamise Keskuse Sagadi looduskooli õpetaja Tiina Reintal ütleb, et seente toiteväärtus on väike, pigem on nende näol tegemist toidulaua rikastajatena. Toitvaimad on puravikud, kukeseened ja timpnarmikud, sest sisaldavad kõige rohkem jõudu andvaid seenesuhkruid, aga mitmesuguseid mineraalaineid saab kõigist seentest.

Et seened patta või pannile jõuaksid, tuleb need metsa alt üles noppida. Tiina Reintal paneb aga korilastele südamele kahte asja.

Esiteks korja ainult neid seeni, mida tunned. Ja kui seent ei tunne, aga tahad loodusmuuseumisse või -keskusesse selle kohta uurima minna, siis võta seen kuni niitideni maast välja.

“Ei maksa karta seda vanaema ähvardust, et tõmbad seene koos juurtega välja. Seenel ei ole juuri, seenel on niidid ja seeneniidistik on maa all niivõrd suur, et seent välja tõmmates kahjustub väga väike osa,” rõhutas õpetaja.

Seene määramiseks on vahel vajalik näha teda täies ulatuses. Tiina Reintal tõi näiteks kollase kärbseseene ja pilviku, mis mõlemad on valgete eoslehtedega ja sarnased, aga kui kollane kärbseseen maast välja tõmmata, on näha, et kärbseseene jalg on veel eraldi tupe sees. Kui pilvik üles tõmmata, siis tema jalal mügarikku all pole.

Teiseks korja värskeid seeni. Kui seent on kas näritud, see hakkab tumedaks minema või kipub seenekübar juba lagunema, siis pole tegemist enam kõige värskema metsaanniga. “Mürgitust saadaksegi kõige rohkem sellest, et kas seened on pahaks läinud või on seenetoit seisnud ja halvaks läinud. Ka nii võib saada toidumürgituse, ei peagi mürgi­seeni sööma,” selgitas õpetaja.

Veel soovitas ta juba metsas seeni korjates panna need eraldi. Näiteks korvi ühele poolele kupatamist vajavad, näiteks männiriisikad, ja teisele poolele seened, mis lähevad kohe toidu tegemiseks, nagu kitsemamplid, puravikud, pilvikud, tatikud, kukeseened.

“Männiriisikad annavad kibedat piima, mis rikub teiste seente maitse ära,” märkis Tiina Reintal.

Seened, mis eelnevalt kupatamist ei vaja ja millest saab kohe midagi valmistada, tasub veel samal päeval toiduks ära teha: kas või või õli sees praadida või omas mahlas hautada. Sügavkülmas seente säilitamiseks tasub liigne vesi kõigepealt seentest välja aurutada. “Öeldakse, et parem on külmutada ilma rasv­aineta, sest see kipub rääsuma.”

Sügavkülmas säilitamiseks sobivad eelkõige need seened, mis on kohe pannile pandavad: kukeseened, puravikud, kitsemamplid, liivtatikud, tuhmuvad pilvikud, kollased pilvikud.

Lehterkukeseen

Üks tänuväärne seen, mida eestlased on hakanud avastama, on lehterkukeseen, mida leiab metsadest kuni lume tulekuni. Mida suuremaks see seen kasvab, seda tugevamaks ja paremaks tema maitse läheb.

Lehterkukeseeni ei tasu kupatama hakata, sest kui need vette panna, muutuvad seened vintskeks. Tiina Reintali sõnul saab lehterkukeseentest väga head seeneseljankat, mis kuumalt purki pannes säilib külmkapis mitu kuud.

Lehterkukeseeni kõlbab ka kuivatada, nagu puravikke ja musti torbikseenigi. Kuivatamiseks mõeldud seened peavad olema väga ilusad, ei tohi olla vanad ega ussitada. Seente kuivatamiseks ei pea ilmtingimata kallist kuivatusaparaati olema: kellel on keskküte, laotagu seened õhukese kihina paberile ja tõstku sellega radiaatorile kuivama, kuivema õhuga toas võib seened isegi korvi põhja laotatuna kuivama jätta. Kuivatatud seened saab hästi veskis pulbriks jahvatada ning suppidele, kastmetele või liharoogadele maitse andmiseks lisada.

Seeneseljanka

Kõigepealt kuumuta lehterkukeseened omas mahlas.

Teises potis kuumuta õlis porgandit, sibulat, tomatit ning lisa varem kuumutatud kukeseened.

Maitsesta soola ja vähese äädikaga.

Soovi korral võib lisada pipart, basiilikut, küüslauku – kellele mis meeldib.

Segust saab teha nii suppi, risotot, makaroniroogasid, aga see sobib söömiseks ka salatina.

Allikas: Tiina Reintal

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles