23.-25. märtsini toimuvad Eestis soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee istungid.
Soome-ugri hõimurahvaste esindajad kohtusid sel korral Rakveres
Esmaspäeval pärast riigikogu väliskomisjoni ja soome-ugri toetusgrupi liikmetega kohtumist jõudsid komitee liikmed Rakverre, kus eile peetigi komitee koosolekuid.
Wesenberghi hotelli nõupidamistesaali olid kogunenud üheteistkümne hõimurahva esindajad Eestist, Soomest, Norrast ja Venemaalt, nende hulgas ungarlased, soomlased, eestlased, vepslased, isurid, kveenid, komid, permikomid, karjalased ja teised.
Külalisi tulid tervitama Lääne-Viru maavanem Urmas Tamm ja Rakvere abilinnapea Rannar Vassiljev.
Tähtsad teemad
Üks arutletud päevakajalistest teemadest oli olukord Permikomi autonoomses ringkonnas, kus on sulgemisohus neli kultuuriasutust.
Arutleti ka konsultatiivkomitee 2009. aasta tööplaani üle, räägiti koostööst ÜRO raames, soome-ugri keeltes tele- ja raadiosaadete kättesaadavusest internetis ja keskse serveri loomisest.
Esiplaanile tõsteti hariduse küsimus, mis oli ka V soome-ugri maailmakongressi põhiteema.
Aasta tähtsaima sündmusena mainiti 17. ja 18. novembril Komimaa pealinnas Sõktõvkaris toimuvat rahvusvahelist konverentsi kahekeelses olukorras emakeele õppimisest.
"Kuna praeguses majanduslikus olukorras pole võimalik korraldada kõiki vajalikke üritusi, siis peab tegema olulisemad, aga eriti kvaliteetselt," rääkis asutamisest peale komitee Soome-poolseks koordinaatoriks olnud Merja Hannus.
Ka mõned teised liikmed on komitees olnud aastaid.
Istungit juhtis 1992. aastast komiteed juhtinud Valeri Markov, kes on Komi vabariigi parlamendi aseesimees.
Eestit esindasid Tartu ülikooli uurali keelte ja hungaroloogia dotsent Tõnu Seilenthal ja soome-ugri rahvaste infokeskuse juhataja Andres Heinapuu.
Üritusel osalesid ka MTÜ Fenno-Ugria nõunik Jaak Prozes ja kultuuriministeeriumi asekantsler välissuhete ja kultuurilise mitmekesisuse alal Anne-Ly Reimaa.
Eesti poolt
Jaak Prozes rääkis, et konsultatiivkomitee istungeid peetakse kaks korda aastas erinevates soome-ugri riikides.
Eestis on neid korraldatud mitu korda. "Et külalised saaksid tutvuda Eestiga ka väljaspool Tallinna, korraldame kohtumisi erinevates kohtades," selgitas ta kohtumispaiga valikut.
"Oleme kohtunud juba igal pool Eestis, nüüd oli kord Põhja-Eestit külastada," lisas Valeri Markov.
Koosolekud kestsid hommikust õhtuni. Vahepeal jõudsid külalised ka Rakvere linnaga tutvuda.
Järgmine kord saadakse kokku septembris, seekord Venemaal Jamali Neenetsi autonoomse ringkonna keskuses Salehardis.