Kunda kalad saavad peagi liftiga sõita

Kalalifti ehitus käib paraku sügisese suurvee ja kalade kudemise ajal ning on kohalike sõnul viimasedki lõhed jõest minema peletanud. Foto: Meelis Meilbaum

Kundas vana tsemenditehase juures paikneva silla all valmib peagi Eesti esimene kalalift, et kudema tõttavad lõhed 6,4 m kõrgusest paisust mööda pääseksid. Paraku saab lift küll valmis, aga lõhed nii kaugele ei jõua, sest paari meetri jagu kõrgem vana pais on tee peal ees.

Ehkki seaduse kohaselt peavad kõik lõhejõgedel, nende hulka kuulub ka Kunda jõgi, asuvad paisud saama tuleva aasta 1. jaanuariks kalapääsud, on Kundas olukord absurdne, sest Kunda silla all olevale paisule ehitatakse enam kui pool miljonit eurot maksev kalalift, kuid sõita ei saa selle liftiga keegi, sest 1893. aastal ehitatud vana hüdroelektrijaama 8,2 m kõrgusest paisust, mis asub sillast 600 meetrit mere poole, kudema tormavad lõhed üle ega ümber ei saa.

Küll on kaladele läbipääsuvõimalus loodud nende kahe paisu vahele jääval ning oluliselt madalamal Estonian Celli veehaarde paisul.

Keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialist Jaanus Tuusti ütles, et Kunda jõgi ei ole ainus koht, kus taolisi probleeme on. “Seadus ütleb, et 1. jaanuariks peavad lõhejõgede paisud olema kalapääsudega varustatud, kui seda ei tehta, hakkab asjaga tegelema keskkonnainspektsioon,” lausus Tuusti.

Kuigi kalad merest Kunda sillani ei pääse, käivad silla all kalalifti ehitustööd. “Eks tulevik näitab, kas see jääb atraktsiooniks või hakkab toimima,” ütles Jaanus Tuusti, kes lisas, et Eesti seni ainsa kalalifti ehitamise eesmärk on ikka see, et lift ka reaalselt tööle hakkaks ning kalad liikuma pääseksid.

Kalad üle paisu tõstva lifti rajamise kasuks otsustati Tuusti sõnul seetõttu, et Kunda jõgi asub võrdlemisi sügavas orus ning muud variandid olnuks oluliselt kallimad.

Ka Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi toetusi vahendanud keskkonnainvesteeringute keskuse projektispetsialisti Ööle Jansoni sõnul oli just kalalift nii kalandusekspertide kui keskkonnamõjude hindajate poolt parimaks ja ühtlasi oda­vaimaks lahenduseks valitud.

Kokku läheb kalalifti rajamine maksma ligi

539 000 eurot, millest Euroopa Liidu toetussumma on peaaegu 296 000 eurot. Silla all nn tsemenditehase paisul oleva hüdroelektrijaama omanik on IMG Energy.

Kunda kalamehed on aga mures, et ehitustöid tehakse sügisel, lõhe kudeajal, ning kalalifti ehitusega kaasnev veetaseme kõikumine ning paisu tagant merre voolavad setted on lõhed Kunda jõest sootuks minema peletanud.

“Eks sügisesed vihmavalingud kannavad jõkke pinnast ja ajavad vee sogaseks, aga tavaliselt tehakse taolisi töid tõepoolest madalvee ajal, mil kalad kudemas ei käi,” nõustus Jaanus Tuusti. Paraku tiksub kell halastamatult, 1. jaanuar läheneb ja selleks ajaks on vaja kaladele paisust mööda pääsemise võimalus luua ning seetõttu pigistavad keskkonnaametnikud silma kinni.

Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi teadur Martin Kesler oli veendunud, et sügisel selliseid ehitustöid ette võtta ei tohiks. “Ma ei ole ise küll viimastel nädalatel Kundas käinud, aga selge on see, et hästi niisugune asi kaladele kindlasti ei mõju,” sõnas ta.

Kesler uskus, et lahendus tuleb leida ka vana hüdroelektrijaama paisu jaoks, et kalad sellest mööda pääseksid.

Ööle Jansoni sõnul käib praegu vana paisu keskkonnamõjude hindamine, mille tulemusena leitakse parim lahendus kalade läbipääsu tagamiseks. “Paisu omanikul on võimalik kalapääsu jaoks toetust küsida juba järgmises avatud voorus, mille väljakuulutamise ettevalmistused käivad,” lausus Janson ja lisas, et kui paisu omanik veeseadusest tulenevat kohustust ei täida, on riikliku järelevalve küsimus, kuidas lahendatakse paisul kalade läbipääs.

Keskkonnaametnikud on varem väitnud, et kui ajaloolisele Kunda hüdroelektrijaama paisule kalapääsu ei rajata, tuleb see lihtsalt maha lammutada ning looduslik kärestik taastada. Selle lahendusega ei ole aga kuidagi nõus teine riigiamet – muinsuskaitsjad, sest pais on ajaloomälestisena riikliku kaitse all.

“Lammutada ja kahjustada seda kultuurimälestist nii lihtsalt ei saa, isegi mitte kalade huvides,” kinnitas muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa vaneminspektor Anne Kaldam mullu Virumaa Teatajale.

Viis aastat tagasi valminud keskkonnamõjude hinnang pakkus aga just paisu lammutamist või tehiskose rajamist peamiste võimalustena kalade läbipääsu tagamiseks.

Segadused vana hüdroelektrijaama paisuga oleksid ehk väiksemad, kui selle omandisuhete ümber segadusi poleks. Nimelt tootis paisul varem energiat osaühing Generaator E&K, mis on aga juba mitu aastat likvideerimisel. Omandireformi käigus jäi aga maa kinnistamata ning sestap esitas Generaator E&K likvideerija 2010. aasta septembris taotluse detailplaneeringu algatamiseks, et olukord juriidiliselt lahendada.

Praeguse seisuga puudub Kunda linnapea Riina Sooääre sõnul ettevõttel kehtiv vee erikasutusluba vee tõkestamiseks.