Rahandusministeerium kogus kokku kõigi omavalitsuste finantsandmed ja pani need aadressil www.riigipilv.ee internetti avalikult vaatamiseks. Paraku selgub, et andmed ei ole omavahel sugugi võrreldavad ning nende põhjal tehtud järeldused võivad osutuda ekslikeks.
Rahandusministeeriumi poolt kokku kogutud kohalike omavalitsuste finantsandmeid tutvustava portaali riigipilv.ee andmetel kulub Vihula vallas valla juhtimisele ligi kolmandik valla omatulust, samas kui maakonna keskmine näitaja on 15% ja Kadrina vallas vaid 11%.
Ka juhtimisele kulunud rahasumma poolest jääb elanike arvult Lääne-Virumaal väiksemate omavalitsuste hulka kuuluv Vihula vald 2011. aasta andmete põhjal maha vaid kahest kõige suuremast – Rakvere linnast ja Tapa vallast.
Vihula vallas, kus elab 2000 inimese kanti, kulus eelmisel aastal valla juhtimisele 496 000 eurot. Vinni vallas kulus juhtimisele 449 000 eurot, Kadrinas aga 310 000 eurot. Nii Vinnis kui Kadrinas elab ligikaudu 5200 inimest. Vihulaga elanike arvu poolest enam-vähem võrreldavad Rakke ja Rakvere vald kulutasid juhtimisele eelmisel aastal vastavalt 197 000 ja 171 000 eurot.
Vihula vallavanem Raivo Uukkivi kinnitas, et sellised numbrid ei saa kuidagi tõele vastata. “Mida rohkem riigipilve uurisime, seda enam tekkis meil küsimusi, kust sellised andmed üldse on võetud,” lausus Uukkivi. “Teeb kurvaks, et nii kontrollimata ja eksitav info avalikult internetis on,” märkis ta.
Vallavanema sõnul jäävad tegelikud valitsemiskulud Vihula vallas alla 18% tuludest, mis on samas suurusjärgus teiste omavalitsustega. “Meie väikese eelarve juures ei olegi kusagilt nii suuri summasid võtta, et juhtimisele sellist raha kulutada,” nentis Raivo Uukkivi.
Rainer Laurits rahandusministeeriumi avalike suhete osakonnast selgitas, et andmeid esitavad omavalitsused ise. “Meie lihtsalt korjame need kokku,” sõnas ta ja lisas, et erinevused võivad tekkida sellest, et omavalitsused kajastavad kulutusi eelarves erinevalt.
Ka Uukkivi oli seda meelt, et erinevates omavalitsustes näidatakse kulutusi eelarves erineval moel. “Aga ikkagi teeb see, et neid asju üle Eesti sellisel kombel kuvatakse ja meid otsekui mingite laristajatena näidatakse, natuke nukraks,” sõnas Vihula vallavanem.
Selgub, et ministeerium mitte ainult ei korja andmeid kokku, vaid ka töötleb neid. “Rahandusministeerium on kirjutanud meil näiteks juhtimiskulude hulka kulud õpilaste koolibussile ja veel muidki huvitavaid asju, näiteks eraldise sihtasutusele Võsu Kuurort ranna korras hoidmiseks,” tõi Raivo Uukkivi näite. Koolitranspordile tehtavad kulutused on Vihulas aga suhteliselt suured.
Vallavanema hinnangul peaks taoline anomaalia, nagu Vihula valla juhtimiskuludes kajastub, andmete töötlejates kahtlust äratama ning sundima seda kontrollima, paraku nii tehtud ei ole.
“Meie ministeeriumi suhtumist muuta ei saa, saame vaid muuta oma eelarve ülesehitust ja nii end kunstlikult ilusamaks teha, aga see ei tohiks ju eesmärk omaette olla,” lausus Raivo Uukkivi.
Ta leidis riigipilvest veel teisigi vigu. “Valesti on seal näiteks ka meie laenuprotsent, nii suurt laenu meil küll ei ole,” kinnitas Raivo Uukkivi.
Mingeid muutusi on riigipilves juba toimunud, sest kui üleeile andis see Vihula valla juhtimiskulude osakaaluks 2011. aastal 31%, siis eile 29%, kuid olulist pilt see ei muuda.
Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna peaspetsialist Andrus Jõgi märkis, et kohalikud omavalitsused ja riigiasutused peavad oma raamatupidamislikke andmeid esitama kindla süsteemi järgi, mis on täpsemalt kirjas riigi raamatupidamise eeskirjas.
"Selge süsteemi olemasolu ei välista kohalike omavalitsuste poolseid eksitusi kulude liigitamisel tegevusala koodide alla. Näiteks õpilaste koolitranspordi kulude õige tegevusala kood on 09600 „Õpilasveo eriliinid“. Ka tehtud investeeringud tulnuks omavalitsusel märkida õige tegevusala alla," kommenteeris Jõgi, kelle sõnul on andmete vabalt kasutatavaks muutmise üks laiem eesmärk omavalitsuste andmeesituse korrastumine.
"See võimaldab neid hiljem paremini omavahel võrrelda ning analüüsida," lisas ta.
