Tänaseks natuke üle kolme nädala on Tallinna–Narva maanteel Varja ja Narva vahelisel teelõigul töös olnud kaheksa kiiruskaamerat. Nii mitugi tuttavat on selle vähese aja jooksul uurinud, mis on muutunud ja kas kasutegur on ilmne. Etteruttavalt pean aga mainima, et põhjapanevaid järeldusi ei saa vähese aja tõttu tõepoolest veel teha. Liiklejate käitumisest mõõtealas võime rääkida varem paigaldatud kiiruskaamerate mõõtmistele tuginedes ning samuti saame abiks võtta selleteemalise teadustöö, mida toetab vastav uuring.
Kiiruskaamera kui distsiplineerija
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arutledes kiiruskaamerate mõju üle, keskendutakse kahjuks liigselt mõõtekabiinidele ning unustatakse tervik. Olen seisukohal, et kiiruskaamera on vaid üks osa vahenditest, meetmetest ja taktikatest liiklusturvalisuse tagamisel. Kiiruskaamera on kui distsiplineerija – sel on kindel funktsioon liikluspildi kui terviku loomisel. Ei saa ju eeldada, et ainult üks osa tervikust suurepärase tulemuse annab.
Ühelt poolt on selge, et kaameratel on ennetav ja liiklust rahustav roll ning nende kasutamine liiklusjärelevalves tõhus. Tõhusus peitub iga kiiruseületamise fikseerimises, see aga soodustab omakorda oluliselt liikluseeskirja järgimist. Teiselt poolt saame kogemustele toetudes väita, et kiiruskaamerad põhjustavad teatud mõttes känguruefekti: kiiruskaameratevahelistel teelõikudel püütakse arvatav ajakadu kiirema sõiduga tasa teha. Ajavõit on tühine ning selline käitumine põhjustab ohtlikke möödasõite ning asjatult võetud riske. Kuid kiiruskaameratest hoolimata jätkab politsei kindlasti klassikalise kiirusemõõtmisega ning seda ka kaameratevahelistel teelõikudel.
Tehnikaajastust ning moodsatest sõidukitest olenemata põhjustab 80–90% juhtudel liiklusõnnetuse hooletu inimtegevus või tegevusetus. Kaamerate ülesanne ongi distsiplineerida liiklejaid. Püüeldes turvalisema liikluse poole, peame muutma enda käitumist vähem riskialtiks ning panustama parema liikluskultuuri nimel.
Lõpetuseks statistikat. Käesoleval aastal on liiklusmenetlustalitus saatnud välja üle 31 300 trahviteate kiiruskaamerate tuvastatud lubatud sõidukiiruse ületamiste kohta. 22. augustil alustasid kiiruskaamerad tööd Tallinna–Narva maanteel ja selle aja jooksul on välja saadetud juba ligi 2000 trahviteadet. Teistest enam rikkumisi on tuvastanud Vodova ja Voka küla kiiruskaamerad, nimetatud külades on lubatud sõita kiirusega kuni 70 km/h.
Hea liikleja, mõtle võimalikele tagajärgedele, enne kui gaasi põhja vajutad!