415 aastat hariduselu algusest Rakveres

, Rakvere eragümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pikal tänaval Kolmainu kiriku kõrval seisev hariduskivi avati 15 aastat tagasi.
Pikal tänaval Kolmainu kiriku kõrval seisev hariduskivi avati 15 aastat tagasi. Foto: Meelis Meilbaum

1. septembril 1997 avas Rakvere tolleaegne (ja praegune) linnapea Toomas Varek Pika tänava luteri kiriku kõrval haljasalal mälestuskivi, mis oli pühendatud 400 aasta möödumisele hariduselu algusest Rakveres.

Kivi asukoha valik tulenes asjaolust, et esimene teadaolev kool paiknes just nimelt Pikal tänaval, pealegi ei saa kivi juhuslikku kohta paigutada, vaid see peab olema hästi vaadeldav ja võimaldama ka tseremooniate korraldamist.

On ka teine võimalus nii olulise tähise paigaldamiseks ehk siis lähtumine järjepidevusest. 1597. aastal Rakveres avatud kooli ajalugu on jälgitav läbi sajandite ja viib mõttele, et selle õppeasutuse õigusjärglane on praegune Rakvere eragümnaasium.

Seega võiks mälestuskivi asukohana kõne alla tulla ka Tööstuse tänav 12 asuv erakooli krunt.

Pedagoogika ajalugu põhjalikult uurinud Lembit Andreseni andmetel olla Rakveres kloostrikool tegutsenud juba 1408. aastal, kuid see seisukoht vajab veel põhjalikumat uurimist.

Küll aga on Rakvere elementaarkoolist ehk Volks-koolist, nagu rahvasuu seda nimetas, juttu 8. mail 1594. aastal ilmavalgust näinud Rootsi-Poola kuninga Sigismundi armukirjas. Kuningas andis käsu rahvakooli asutamiseks ja ülalpidamiseks. Koolijuhataja palgaks oli ette nähtud 12 tündrit vilja, üks keskmise suurusega härg ja üks siga. Ju see pidi tolleaegseid olusid arvestades piisav olema.

Esimeseks koolmeistriks sai Tallinna triviaalkoolist tulnud Georg Müller. Tallinna raad väljastas tõendi selle kohta, et ta on välismaal hariduse omandanud ja triviaalkoolis head tööd teinud. 1597. aasta sügisel läks töö Rakveres lahti.

Arhiividokumentide andmed nii ammuste aegade kohta on teadagi lünklikud, küll aga on kindlaks tehtud, et 1600. aasta esimestel kuudel oli Müller veel Rakveres koolmeistrina ametis. Hiljem pöördus ta Tallinna tagasi.

Järgmised andmed pärinevad 1638.–1639. aastast. Nimelt kehtis siis visitatsioonikord, mille eesmärk oli koguduste kontrollimine ja ka aabitsate levitamine. Nii on 1638. aastast pärinevas piiskop J. Jheringi visitatsiooniprotokollis kirjas nõue maksta laste õpetamise tasuna välja neli riigitaalrit.

Järgmisest aastast on teada, et Rakvere mõisa ja linna omaniku von Brederode alluvuses töötanud ametimees ehk amtmann Westmann, kes “auväärt koolimeest mitte silmaotsaski ei sallinud” ja olnud tülis õpetaja Mathieseniga.

Rootsi võimu lõpul jõuti esimese kooli jaoks mõeldud hoone ehitamiseni. 1680. aastate alguses töötas koolmeistrina Johannes Justinus Heinhold, kes ehitas mõisahärra von Tiesenhauseni loal hoone, milles õpetas mitte ainult linlaste, vaid ka ümbruskonna talupoegade lapsi.

Järgmise aastakümne lõpust on nimeliselt teada Rakvere mõisa valitseja Samuel Roscius, kes pidi küll oma kehvade võimete tõttu töö lõpetama.

Põhjasõjas hävis linn peaaegu täielikult. Sõjajärgne olukord polnud kiita ja nii pärinevadki esimesed teated hariduse kohta alles 1768. aastal.

Kaks aastat hiljem pidas tolleaegne õpetaja Heinrich Emmanuel Gustav Boldt kooli oma korteris, nii et puudus isegi eraldi hoone.

1776. aastal kinkis mõisahärra von Tiesenhausen linnas krundi koolihoone rajamiseks.

Linn korraldas korjanduse, kuid kogutud summast (600 rubla) hoone rajamiseks ei piisanud. Summa hoiuprotsentidest maksti õpetajale palka ja uue hoone püstitamine jäi aktuaalseks järgmise sajandi alguseni.

Õpetaja Boldti elust on veel teada huvitav seik aastast 1784, mil võimude korralduse kohaselt tuli koolis ka vene keelt õpetama hakata. Et Boldt seda ei vallanud, sai omakorda tema õpetajaks üks erusoldat, kes teenis selle eest prii ülalpidamise.

Õppeainetest jagati lisaks põhiteadmistele veel algteadmisi geograafias, ajaloos ja loodusloos.

1785. aastal määrati õpetajale ettenähtud toetuse suuruseks 50 rubla aastas. Õpilasi oli 1786. aasta andmetel 19.

XVIII sajandi lõpul sai koolitarkust jagavaks isikuks köster H. J. Göök, sest Eestimaa Üldise Hoolekande Kolleegium lõpetas õpetajale palga maksmise ja eelmine koolmeister lahkus ametist.

Köster sai oma sissetuleku muudest allikatest ja pidas n-ö kõrvaltööna ka õpetaja ametit.

Suured muudatused hariduse valdkonnas toimusid XIX sajandi algul. 1804. aastal kehtestati Venemaal neljaastmeline koolisüsteem, mille alusel loodi kreiskoolid.

Rakveres alustas uus kool tööd 27. juunil 1805. aastal juba oma majas. Õpilasi oli algselt 35 ja õpetajaid neli. Kreiskooli eelastmena asutati elementaarkool, mis paiknes aadressil Pikk 29.

1822. aastal õppis seal 40 õpilast vanuses seitse kuni kuusteist eluaastat. Õppemaksu suuruseks oli kümme rubla aastas ja koolis töötas üks-kaks õpetajat. Üle poole õpilastest kuulus talupoegade hulka.

Lõpetanutest neli protsenti asus edasi õppima kreiskoolis, teiste seas ka meie rahvuseepose autor Friedrich Reinhold Kreutzwald, kes võeti kooli vastu 18. augustil 1815 ja lõpetas kooli 1817. aastal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles