Toiduabi jõuab inimesteni peamiselt neljaviljahelveste näol

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Toiduabi on jagatud ka varem.
Toiduabi on jagatud ka varem. Foto: Arvet Mägi

Mitme omavalitsuse töötajad tõdesid, et inimesi, kes vajavad toimetulekuks toiduabi, on üsna palju, kuid puudustkannatajatele on saanud jaotada vaid  neljaviljahelbeid.

Laekvere vallavanem Aarne Laas ütles, et Lääne-Virumaa omavalitsused said Eesti Punase Risti kaudu abivajajatele jaotamiseks vaid neljaviljahelbeid, mujal saab neile anda ka näiteks makarone ja õli.

“Seegi abi jõudis meieni tänu ühele abivalmis inimesele,” sõnas Laas, kes leidis, et Lääne-Virumaa on seetõttu kehvemas olukorras, et siin ei tegutse Punase Risti kohalikku seltsi. Mõned suured pered said siiski kogukamad pakid Eesti Lasterikaste Perede Liidu kaudu. Vallavanema sõnul on Laekvere vallas umbes sada inimest, kes toetust vajavad, väikese omavalitsuse kohta on seda palju.

Laekvere vallas jagatakse neljaviljahelbeid näiteks toimetulekutoetuse saajatele, suurperedele, üksikvanemaga peredele, samuti toimetulekuraskustes üksikisikutele ja peredele (töötud ja eakad).

Rakvere valla sotsiaalnõuniku Mirje Reinumäe sõnul sai vald tänavu Euroopa Liidu toiduabina Punase Risti vahendusel kaks alusetäit neljaviljahelbeid, mida on seni jagatud 76 erineva suurusega perele.

“Kogu saabunud kogust me ära jaganud ei ole, selleks on aega aprillikuuni,” lisas Reinumäe. Ka tema hinnangul oleks rohkem vaja makarone või õli, mida mõnel eelmisel aastal on ka toiduabina saadud.

Väike-Maarja valla sotsiaalosakonna juhataja Ene Kinks rääkis, et nemad said kaks suurt alusetäit neljaviljahelbeid. Neid on jagatud põhimõttel, et kui pere sissetulek jääb alla 250 euro, on võimalik saada kilo neljaviljahelbeid inimese kohta.

“Ega seda võimalust tegelikult palju kasutatud ei ole, praeguseks olen jaganud helbeid 35 korral,” ütles Kinks.

Küsitakse peamiselt õli, riisi ja suhkrut, kuid inimestele, kelle peres valitseb tõesti toidupuudus, on ka neljaviljahelbed suureks abiks. Järelikult väga suurt probleemi siiski ei ole. Väike-Maarja vald on tänulik inimesele, kelle kaudu neljaviljahelbed omavalitsusteni jõudsid.

Ene Kinks teadis, et Eesti Lasterikaste Perede Liidu kaudu said ka Väike-Maarja vallas suured pered korralikud pakid.

Eesti heategevusorganisatsioonide PRIA vahendusel taotletud Euroopa Liidu toiduabi puudust kannatavatele inimestele on tänavu Eestis kokku ligi 2571 tonni kuivaineid ja 591 000 liitrit rapsiõli.

Kokku on jagatud või jagatakse 558,5 tonni makarone, 68,4 tonni kaerahelbeid, 615,8 tonni neljaviljahelbeid, 683,6 tonni nisujahu, 229,3 tonni riisi, 271,1 tonni mannat, 144 tonni suhkrut.

Kõik toiduained on toodetud ja pakendatud spetsiaalselt toiduabiprogrammi tarbeks.  Eesmärgiks on abistada puudust kannatavaid inimesi. Toiduabi said taotleda organisatsioonid, näiteks omavalitsustel seda võimalust ei ole.

Suurimad kogused toiduabi tellisid Eesti Punane Rist, Lasterikaste Perede Liit ja SA Eesti-Hollandi Heategevusfond. Kokku rahuldati 16 heategevusorganisatsiooni taotlus toiduabi vahendamiseks.

PRIA on varem teatanud, et abisaajateni jõuab toit paljudes kohtades koostöös kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatega. Piirkonniti võivad erineda nii toodete sortiment kui kogused, sõltudes sellest, kui palju ja milliseid kaupu on taotletud.

Valentina Veeru: ükski heategu ei jää karistamata

Inimene, kelle abiga Eesti Punase Risti kaudu toiduabi Lääne-Virumaa omavalitsusteni jõudis, on pikaaegne esmaabiõpetaja Valentina Veeru.

Veeru tõdes, et tegi seda oma heast tahtest, aga nüüd juba kahetseb natuke, sest temaga pigem pahandati – mitmest omavalitsusest küsiti, miks ei ole makarone, toiduõli või hoopis suhkrut, kui mujal seda jagati. “Kõigile on olukorda selgitatud,” lisas ta.

Valentina Veeru rääkis, et taotluse tellimuseks esitavad kohapeal tegutsevad Eesti Punase Risti seltsid.  “Nad teevad koostööd omavalitsustega, selgitavad, kui palju oleks midagi vaja. Lääne-Virumaal seltsi aga ei tegutse.”

Lähitulevikus tahetakse selts küll luua ja ruumidki on olemas, kuid ka järgmiseks aastaks on Euroopa Liidu toiduabi taotlemisega juba hiljaks jäädud, sest tellimuse andmiseks tähtaeg oli veebruaris.

Eesti Punase Risti esmaabiõpetaja selgitusel tuli toiduabi jutuks ühel esmaabikoolitusel, kus selle kohta küsiti. Nii pöörduski naine Tallinna ning selgus, et seal on neljaviljahelbeid üle – neid saadi Lääne-Virumaa omavalitsustele jagamiseks 18,5 tonni.

“Kui oleksin natuke varem küsinud, oleks saanud ka õli,” nentis ta.

Näiteks suhkurt ei jagata aga Eesti Punase Risti vahendusel tänavu üldse.

Valentina Veeru veab Lääne-Virumaal ka Eesti Punase Risti heategevuskampaaniat. Rimi poodides on korjanduskastid, kuhu saab annetada konkreetseks sihtotstarbeks.

Viimati sai annetada kirjatarvete ostmiseks puudust kannatavatele lastele,  toetati 44 noort Rägavere, Laekvere ja Haljala vallas.

Näiteid, kuidas abivajajaid veel toetatakse

Väike-Maarja vallas on kasutusel 5-, 10- ja 20eurosed talongid, mida valla sotsiaalosakond jagab puudust kannatavatele inimestele. Talongide eest saab osta kohalikust Grossi toidukaupade kauplusest toiduaineid.

Laekvere vallas tegutseb heategevustuba, kust teatud päevadel saab tasuta riideid ja muud vajalikku. Vallas on võimalus, et raskes majanduslikus olukorras inimene koos sotsiaaltöötajaga ostab poest 12 euro eest söögikraami.

Tamsalu vallas on aidatud ravimite ostmisel (kasutatud samuti talongide süsteemi).

Rakvere vallas on heade Rootsi sõprade abiga kord-paar aastas tulnud suurem saadetis riideabi, mida jagatakse valla päeva- ja sotsiaalkeskuste kaudu.

Märksõnad

Tagasi üles