Eestlasi on alati kokku toonud üks eesmärk - rahva püsimajäämiseks tuleb üheskoos tegutseda.
Eesti meel ja mekk!
Viimane ehedam näide on Eesti taasiseseisvumise periood.
Ajaga on kaasas käinud "eesti naise" sümbol - sõdadevahelisel ajal on ta kasvatanud üles lapsed, harinud maad ja toidu laual hoidnud.
Minu arust tähendab austus eesti pereema vastu ka austust põlise Eesti toidu vastu.
Majandussurutise tingimustes kerkivad taas esile kõige tähtsamad väärtushinnangud.
Me väljendame neid oma suhtumisega ümbritsevasse, eluhoiakute ja eeskujuga.
Teadlik tarbimine ja säästlik eluviis on inimeste jaoks järjest olulisem.
Sellepärast on aeg küsida, kas oleme teinud kõik selleks, et Eesti riik oleks jätkusuutlik ja edenev. Mida saaksime ise teha, et olukord muutuks paremaks?
Söö kodumaist
Lihtne viis Eestile oma toetust avaldada on kodumaiste toodete tarbimine.
Toiduainete tootmine on riigi üks kõige olulisem tööstusharu.
Tarbides enam kohalikku toodangut toetatakse meie põlluharijaid ja loomakasvatajaid, tänu kellele elu maal kestab ja edeneb.
Kasu saavad ka kohalikud omavalitsused, sest inimestel on tööd ja maksud laekuvad kohalikku eelarvesse.
See on panus meie ühisesse elu- ja ettevõtluskeskkonda.
Kindlasti pole Eesti inimene unustanud ise kasvatada kartulit, porgandit, peeti, tomatit ja kurki.
Me ei pruugi imestada, kui paljud peagi juur- ja köögiviljade kasvatamise juurde tagasi pöörduvad.
See on lausa tervitatav!
Kodumaise kauba eelis on värskus ja tervislikkus.
Erinevate uuringute tulemused näitavad, et meie elukohast kuni saja kilomeetri kaugusel kasvanud toiduaine tugevdab immuunsust.
Samuti püsib kohalik kaup kauem värske. Tervislikkusele ja värskusele peame tähelepanu pöörama just lastele mõeldes.
Laste tervislike toitumisharjumuste kujundamine on oluline, sest terve ja tegus noor on meie tuleviku pant.
Eesti riik rakendab koolipiima programmi, kus osalevate koolide arv on aasta-aastalt kasvanud ja jõudnud 80 protsendini maksimaalsest võimalikust sihtrühmast.
Käesolevast sügisest tahame õpilaste jaoks käivitada ka puuviljaprogrammi, kus samuti eelistame just kodumaist toodangut.
Puhka siin
Omapoolse panuse kodumaise toodangu tarbimise soodustamisse peavad andma nii tootja kui töötleja.
Aastatega on tarbija muutunud teadlikumaks ja nõudlikumaks.
Tihti jäädakse hätta toiduohutuse ja kvaliteedi määramisel, sest tootepakenditel ei ole soovitud teavet.
Tarbija tahab, et tootekirjeldused oleksid esitatud suure ja selge kirjaga ning loomulikult - eesti keeles!
Tahetakse teada, kust üks või teine tooraine pärineb. Samuti saia- ja leivajahu puhul.
Omapoolse panuse saavad anda ka kaubandusketid ja teised müüjad, tõstes kodumaist kaupa paremini esile.
Siin tuleb märkida, et hinnavõrdlused Eesti toodangu kahjuks on tihti tingitud sellest, et Eesti tootjate kaubamahud on väikesed ja seetõttu heade lepingute saavutamine nende jaoks raskem.
Aga neidki probleeme saavad tarbijad teadlikuma valiku, edasimüüjad kannatlikkuse ja tootjad ühistegevuse arendamisega leevendada.
Lisaks toidule on võimalik kodumaiseid ettevõtteid toetada teistelgi viisidel.
Eesti on rikas kahe superhooaja poolest: päikesepaisteline suvi ja külm talv on fantastilised aastaajad, mil siinsamas Eestis puhata ning nautida loodust, mis kas või mujal Euroopas on haruldus.
Ei pea alati kulutama suurt rahasummat kaugelt elamuste leidmiseks. Neid leiab ka siin.
Kas teadsite, et meil toodetakse oma pesupulbrit ja pabersalvrätikuid? Ausalt, mina ei teadnud. Nüüd tean ja liigun poeriiulite vahel palju teadlikumana.
Minu lemmikuks on lambavillast tehtud soojad toasussid, mis on mu enda kootud villasokid mõneks ajaks teisejärguliseks tõrjunud.
Järgigem üheskoos nii Eesti meelt kui mekki!