Pedagoogid on kimpus noorte jalgratturite koolitamisega

Jalgrattur hukkus kokkupõrkes kihutava autoga. Foto: Kanal2

Kellel meist ei ole olnud lapsena unistust saada endale suveks jalgratas, et sõpradega sõitu nautida.

Et tänapäeval saada õigus jalgrattaga liigelda, peab jalgratturil olema hulganisti teadmisi, et ohutult koju jõuda.

Maanteeameti statistika järgi juhtus möödunud aastal jalgratturitega 147 õnnetust, neis hukkus 10 ja vigastada sai 142.

Et vähendada õnnetuste riske, on seadusandja näinud ette 10-15aastastele jalgratturitele ja 14-15aastastele mopeedijuhtidele kohustuse kaasas kanda ohutu sõidu võtete tundmist tõendavat tunnistust.

Jalgratturi juhiloa väljaandmise õigus on lasteaedadel-algkoolidel, algkoolidel, põhikoolidel, gümnaasiumidel, huvialakoolidel, politseiprefektuuridel, mootorsõidukijuhi koolitamise loaga koolitajatel ja Eesti Riiklikul Autoregistrikeskusel.

Kuid praktikas jääb lõviosa lubade väljaandmisest üldhariduskoolide kanda.

Autojuhiga võrreldes ei tohi ratturi üldised teadmised liiklusest olla mingil juhul kesisemad.

Seda enam, et õnnetuse korral on süüst olenemata nõrgem pool jalgrattur.

Kui autojuhi koolitusel näeb seadus konkreetselt ette teooriatundide ja kohustuslike õppesõidutundide mahu (41+40), siis jalgrattaõppel sellist otsest kohustust ei ole.

Maanteeamet omalt poolt on toonud koolidele abistava näidisõppekava, mis on vähim, et antud teemas selgust saada.

Igal aastal on maanteeametist võimalik tellida jalgrattaõppe materjale, mis on koolidele tasuta.

Lisaks materjalidele ja näidisõppekavale korraldavad maanteeameti kohalikud asutused maakondades võistluse Vigurvänt, mille käigus saavad lapsed end kontrollida nii teoreetiliste kui praktiliste ülesannete abil.

Võistlus päädib vabariikliku tasandiga, kus kogu Eestist tulevad kokku paremad vigursõitjad ja selgitavad enda hulgast välja parimad vigurvändad.

Võistluse eesmärk ei ole ainult parimate väljaselgitamine, vaid lastele ka võimaluse andmine oma teadmisi ja oskusi kontrollida enne, kui nad lähevad liikluskeerisesse jalgrattaga sõitma.

Ka sel aastal tuleb Vigurvända võistlus. Siinkohal olekski paslik üles kutsuda maakonna kõiki õpetajaid aktiivselt osalema oma õpilastega selleaastasel võistlusel.

Hiljuti Ida teedekeskuse ja OÜ Autosõit korraldatud koolitusel selgus, et praegu on nii mõnigi kool pisut hädas õppeprogrammidega ja teadmistega, kuidas jalgrattaõpet läbi viia.

Arutelust õpetajatega ilmnes, et paljudel koolidel puuduvad programmid ja vastav õppekava.

Samuti julgen kahtluse alla seada olukorra, kus õpe ja vastutus pannakse klassijuhatajale, ilma et tal vastavat ettevalmistust oleks.

Samal ajal võib uhkusega tõdeda, et osal koolidest on õppekava olemas ning kõigil asjaosalistel tahe olukorda parandada ja vajadusel juurde õppida.

Veel jäi kummitama õpetajatelt kuuldud arvamus, et lapsed ei näe jalgrattaloal mõtet, sest keegi seda ei kontrolli.

Ja kui keegi luba näha ei soovi, võib sõita ka ilma selleta.

Siinkohal tuleks eelkõige lastevanematele, samuti kontrollorganitele meelde tuletada, et jalgrattaluba on vajalik.

Mund­rikandja manitsus või hea sõna lapsele tähendaks palju.

Kutsun koolijuhte probleemile tõsisemalt mõtlema ning kontrollima üle teemakohase õppekava ja õppeprogrammid.

Samuti tuleks koolitada vastava valdkonna spetsialist, kes hakkaks õpet igal aastal läbi viima.

See aitaks tagada õpetamise kvaliteeti ja ühtlustaks koolide taset.

Ei tahaks mõeldagi olukorrale, et mõni meie lastest saab liikluses viga - tehkem siis koos kõik, mis võimalik, et seda ei juhtuks.