Rakvere Pika tänava halvas korras majad, mille saatuse üle kemplemine on jõudnud isegi teleekraanile, hakkavad tasapisi paremat ilmet võtma.
Rakvere Pikk tänav ärkab pikapeale talveunest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pika tänava alguses seisab mitu silmailu mitte pakkuvat maja. Kurikuulus hoone Pikk tänav 9 on pidevalt jutuks olnud.
Selle poolpõlenud maja omanikega on linn hädas.
Majaomanikud ei saanud Rakvere abilinnapea Ain Suurkaevu sõnul kokkuleppele ning praegused õigusaktid ei võimalda muul moel "eraomandi kallale kippuda" kui ainult ettekirjutusi ja trahve tehes. Nüüd on toimunud murrang.
Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa osakonna vaneminspektori Anne Kaldami sõnul on krundil ainuomanik, kes on tellinud hoonete tehnilise olukorra hinnangu-ekspertiisi.
Projekteerija on lubanud selle koostada lähiajal.
Samuti on muinsuskaitseametile eraldatud riigieelarvest 400 000 krooni arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all oleva Pikk tn 21 elamu katuse tarvis.
Linna turismimarsruutide jaoks olulisel kohal asub põlenud otsaseinaga kahekorruseline puumaja aadressiga Pikk 24.
Aastaid halvas korras olnud elamut on hakatud pisitasa korrastama.
Vana katus on maha võetud ning alustatud uue tsinkplekist katuse panekuga.
Rakvere abilinnapea Ain Suurkaevu sõnul aitas ka linn omalt poolt kaasa, eraldades 50 000 krooni projekti koostamiseks.
Matti Jõe, kelle ülesanne on teha ehitusel järelevalvet, ütles, et maja jaoks on olemas muinsuskaitseametiga kooskõlastatud täisprojekt, millega on lahendatud maja sise- ja väliskommunikatsioonid, fassaad ja haljastus.
"Praeguse seisuga on majale ehitatud uued korstnad ning asutud katust vahetama," ütles ta.
Matti Jõe sõnul tehakse projektis ettenähtud töid järk-järgult, vastavalt korteriühistu rahalistele võimalustele.
Kümne korteriga majas on korteriühistu tegutsenud umbes aasta.
Selle esimehe Urve Nageli sõnul võtsid nad maja remondiks pangast laenu, kuid selle eest saab ainult 273 000 krooni maksva katuse.
"Laen sai võetud üheteistkümneks aastaks," ütles ta.
Eelmisel aastal tehti majale uued, 40 000 krooni maksnud korstnad.
"Uus katus on hädavajalik, sest vana ei pidanud vett," sõnas Urve Nagel.
Kui palju võib maja remont kokku maksma minna ja kui palju see aega võtab, on väga raske täpselt prognoosida.
Urve Nageli ütlusel maja fassaadi korrastamiseks ühistu laenu ei saanud, seega lükkub edasine remont tulevikku.
Järgmise sammuna olekski vajalik välja vahetada otsaseina põlenud vooderdis, mis maksab hinnanguliselt paarsada tuhat krooni.
Kui teha korda kogu fassaad, siis arvatavasti vähema kui poole miljoniga toime ei tule.
Teistest allikatest raha saamine on samuti raskendatud.
Abilinnapea Ain Suurkaevu sõnul on linn juba oma abi andnud ning edasise eest peaksid elanikud ise hoolt kandma.
Üks võimalus on kasutada SA Kredex abi.
Muinsuskaitseameti kaudu on Lääne-Virumaa vaneminspektori Anne Kaldami sõnutsi võimalik riiklikku toetust taotleda ainult neile hoonetele, mis on kultuurimälestised.
"Kirikule saab, aga Rakvere vanalinna muinsuskaitsealal asuvale kultuurimälestiseks mitte kuulutatud hoonele mitte," tõi ta näite.
"Aga samas on sellel asuva elamu restaureerimiseks või remondiks vaja muinsuskaitse eritingimusi järgivat projekti," lisas ta.