Kristo Ausmees: “Alustasime Kolgata teed täitsa põhjast”

Meestearst Kristo Ausmees. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Homme Rakveres toimuva foorumi “Mehed liikuma” eestvedaja, meestearst Kristo Ausmees ütleb, et autod, internet ja kontoritöö on sarnaselt muu maailmaga tekitanud meie ühiskonnas haigete ja ülekaaluliste põlvkonna.

Kui terve või haige on Eesti mees?

Sellele küsimusele annab kõige parema vastuse statistika. Eesti mees elab tervena keskmiselt kaheksa kuni kümme aastat vähem kui mehed Läänemere läänekaldal: Rootsis, Taanis ja Norras. Sama suur on viidatud riikides meeste oodatava keskmise eluea erinevus.

Maakonniti vaadates elavad kõige tervemad mehed Tartumaal ja saartel, haigemad aga Ida-Virumaal ja Valgamaal.

Meeste tervises mängivad rolli nii perekondlikud, elustiilist tingitud, regionaalsed kui ka sotsiaalsed riskitegurid.

Millises vanuses meeste tervisenäitajad ja -käitumine jätab kõige rohkem soovida?

Probleeme on kõigil täisealistel Eesti meestel. Ei ole saladus, et ainult kolmandik sõjaväkke kutsutavatest Eesti noormeestest vastab kehtivatele tervisenormidele, ülejäänud mehed ei ole ajateenistuseks kõlblikud ehk teisiti öeldes ei ole terved.

Vanematel meestel halvenevad tervisenäitajad veelgi, lisanduvad elustiilifaktorid ja vanus annab oma osa.

Milliste haigustega on mehed kõige rohkem kimpus ja kui palju saaksid nad ise haiguste ennetamiseks ära teha? Kui palju on meeste haigused tingitud elustiilist?

Eesti meeste põhiprobleemid on kroonilised südame- ja veresoonkonna ning reproduktiivtrakti haigused, samuti kasvajalised protsessid.

Riski vähendamine on võimalik, muutes eluviise. Suitsetamine, vale toitumine, alkohol ja vähene liikumine on peamised tervist mõjutavad riskifaktorid.

Kas meeste tervis on aastate jooksul paranenud või hoopis kehvemaks muutunud?

Näitajad on oluliselt paranenud, aga me alustasime Kolgata teed täitsa põhjast. Viimastel aastatel on areng olnud positiivne, mis rõõmustab. Kuid endiselt on palju krooniliste haiguste esmahaigestumisi, on palju mehi, kes ei käi regulaarselt tervisekontrollis ega pööra tähelepanu tervislikele eluviisidele.

Kui terviseteadlikud on Eesti mehed üldse ja kui palju tegeletakse tervisespordiga?

Vähe, regulaarselt viitsib ennast liigutada umbes neljandik tööealistest meestest. Elu ilma haiguste ja terviseprobleemideta on hulga toredam ja positiivsem kui vastupidi. Kahjuks ei mõisteta seda enne, kui haigused kimbutama hakkavad.

Miks on Eesti meest nii raske liikuma saada ja mis viiks mehed terviserajale või spordisaali?

Kahjuks on inimene oma harjumuste ori. Autod, internet, kontoritöö – need on kõik mõjurid, mis on tekitanud niinimetatud haigete ja ülekaaluliste põlvkonna. Ja seda mitte ainult meil, vaid ka mujal arenenud riikides.

Mehi motiveerib kindlasti perekond, eelkõige lapsed, kes heas mõttes suunavad isa liikuma.

Ning kindlasti positiivsed eeskujud, kellest kõneleme ka homme Rakveres peetaval tervisefoorimil “Mehed liikuma”.