Mahetootjal peab olema entusiasmi ja eneseusku

Kaire Kiisk koos laste Aveli ja Mariliga näitamas tänavust sibulasaaki. Foto: Eva Klaas

Kaire Kiisk otsustas mullu oma senise põhitöö kõrvalt hakata tegelema ettevõtlusega: ta kasvatab mahetootmise põhimõttel köögi- ja juurvilja ning on leidnud ka kliente, kellele oma saadusi turustada.

Põhilised, mida Kaire Kiisk, ettevõtte OÜ Otsa Aed omanik, Tamsalu vallas Loksa külas Otsa talu maadel kasvatab, on peipsiveere sibul, porgand, pastinaak (meenutab maitselt naerist või teiseks aastaks põllule kasvama jäetud porgandit), porru, samuti kartul, küüslauk ja punapeet.

Tänavu oli tootmismaad 2,4 hektarit. “Seda on umbes poole rohkem, kui oli esimesel aastal,” märkis ettevõtja.

Köögi- ja juurvilja ning kartulite kasvatamisel ei kasuta ta kunstväetisi, vaid ainult sõnnikut. Palju tuleb teha käsitsitööd. Maa küntakse ja vaod ­aetakse sisse-lahti küll masinatega, kuid näiteks orashein kistakse käsitsi välja. Mitu korda suve jooksul on vaja peenraid rohida, seemnete külvamine ja saagikoristus võtab samuti oma aja.

“Kui porgandiseemet külvasin, oli külm ilm, paks jope seljas, ning vaod ka pikad,” meenutas Kaire Kiisk üht rasket hetke.

Ettevõtja rääkis, et oluline on ka seemne päritolu – näiteks kasvatab ta teadlikult just peipsiveere sibulat ja on ostnud emasibulad spetsiaalselt Peipsi-äärsetelt kasvatajatelt, järgmisel aastal on need juba endal võtta. Seemnete muldapanemisel jälgib ta külvikalendrit.

Sibulad, porgandid ja teised saadused viiakse pärast koristust varjualustesse käruga ning neid tuleb kohelda õrnalt, et viljad viga ei saaks.

“Mul on üks pidev abiline,” selgitas Kaire Kiisk seda, kuidas tööd tehtud saavad. Aitavad sõbrad ja tuttavad, suurimaks toeks on aga teraviljakasvatusega tegelevat ettevõtet OÜ Otsa Mõis pidav abikaasa Jaanus, kes on enda kanda võtnud masinatööd ning julgustab ka raskematel hetkedel ettevõtmist jätkama ja alustatuga edasi minema.

“Tänavu käis rohimas ka viis tüdrukut Tamsalu õpilasmalevast, mul on väga hea meel, et selline võimalus avanes,” jutustas ettevõtja.

Eelmisel aastal ostis Otsa Aia toodangut peamiselt Tagurpidi Lavka – mis töötab põhimõttel, et enamasti väiketalunikelt saadakse kaup, mis müüakse tallinlastele, kes eestimaise värske köögi- ja juurvilja vastu huvi on tundnud. Samuti turustab ta oma toodangut MTÜ Maa Jõud kaudu.

Praegu on suuremateks klientideks Vihula ja Põhjaka mõis, Tamsalu lasteaed, Väike-Maarja gümnaasium ning peatselt ka Sagadi mõis.

“Ostavad need, kes peavad lugu sellest, et juur- ja köögivili on eestimaine ning värske, otse maast võetud. Nad teavad täpselt, mida nad saavad, ja on selle eest nõus ka natuke kõrgemat hinda maksma,” rääkis Kaire Kiisk.

Järgmisel aastal on kavas kindlasti tootmist laiendada. Kaire arvas, et edaspidi tuleb võtta  laenugi, et muretseda vahendeid maa harimiseks ning parandada saaduste hoiustamise võimalusi. “Püüdlema peaks selle poole, et saaks tööle võtta töötajad ja oleksid korralikud ruumid.”

Ta tunnistas, et ainult põllumajandusega tegelemisega ära ei elaks. “Pigem tuleb praegu veel natuke peale maksta, enne kui ära hakkab tasuma,” sõnas ettevõtja, kes põhilise leiva teenib raamatupidamistööga.

Kaire Kiisk, kes on pärit Võrumaalt Obinitsa lähedalt, ütles, et on lapsepõlvest saadik harjunud, et kõik juurikad kasvatatakse ise.

“Olen alati tahtnud, et köögivili, mida minu pere sööb, on värske ja puhas. Tegelikult ei ole ma seda kunagi poest ostnud.”

Kaire õppis Tartus maaülikoolis rahandust ja raamatupidamist ning elas seitse aastat Tallinnas, töötades raamatupidajana.

“Õpingute ajal tutvusime Jaanusega ja ükskord pidin mingi otsuse tegema,” kõneles ta sellest, kuidas Virumaale elama sattus.

Alguses käis Kaire Kiisk mõne korra nädalas Tallinnas tööl, samuti vajasid hoolt lapsed – vanem tütar Marili on praegu kaheksa- ja noorem Aveli kolmeaastane.

“Julgust tootmisega alustada andis see, et käisin Tamsalus ettevõtluskoolitusel,” ütles ta.

Teiseks tuli majanduslangus ning kuna raamatupidamistööd jäi vähemaks, oli vaja midagi selle kõrvale – mahepõhimõttel põllumajandus sobis hästi.

“Mulle meeldib niisugune korraldus, et vahepeal teen tööd arvutis, siis tõusen ja lähen rohin mõne peenra ära,” tunnistas Kaire Kiisk, et on rahul. Asjaga aitab edasi tegeleda ka teadmine, et kliendid on tema toodanguga juba arvestanud ja ta ei saa neid alt vedada.