Äriidee sünnib mõtteid kaaludes

Koolitaja Harald Lepisk süstis Lääne-Viru ettevõtluspäeval kuulajatesse usku ja inspiratsiooni oma äri loomiseks ideede leidmiseks. Foto: Arvet Mägi

Kas äris on kõige tähtsam teha seda, mida armastad, või on äris kõige tähtsam, et ettevõtmine osutuks kasulikuks, oli üks küsimustest, mille üle Victory Trainings OÜ koolitaja Harald Lepisk palus mõtiskleda Lääne-Viru ettevõtluspäeval eelmisel nädalal.

Edukas äri saab alguse heast ideest. Kas äriidee tekib iseenesest või tuleb see väga süsteemselt ise välja töötada; kas äri on parem teha meeskonnana või siiski üksi; kas on nii, et enda äriideed ei tasu kellegagi jagada või tasub seda teha intensiivselt – sellised olid teised teemad, mis Harald Lepisk kaalumiseks välja pakkus.

Tavaliselt jääb mõistlik lahendus kuhugi nende kahe väljapakutud äärmuse vahele. Sageli kardetakse oma algsetest ideedest rääkida, sest on hirm, et keegi võib selle varastada. “Kui idee on sul äsja tekkinud ja see ei ole veel süsteemiks mõeldud, siis räägi julgelt kõigile. Aga kui sa oled selle juba korralikult läbi mõelnud, siis vali, kelle käest sa tahad midagi konkreetset teada saada,” selgitas Lepisk.

“Lihtne on teenida raha, kui see on su ainus eesmärk. Reaalselt kõige tähtsam samm, mille taha asjad tihti jäävad, on see, kuidas ennast ümbritseda hästi aktiivsete ja ettevõtlike inimestega, samuti tekib idee tegevuste käigus palju paremini, kui lihtsalt püüdes seda välja mõelda. Kui tahad mingit uut asja, siis esimene samm oleks vaadata, kus liiguvad inimesed, kes tegelevad ettevõtlusega, ja olla rohkem nende seltskonnas – see mõtteviis on nakkav ja siis tulevad ka ideed,” soovitas Harald Lepisk. “Teine võimalus on vaadata, mida ägedat on tehtud kuskil mujal, ja kui selle järele on nõudlust, siis teha seda ka siin.”

Ideid, mille peale on mujal tuldud, võib leida näiteks netileheküljelt inspiratsioon.ee/ariideed. “See lehekülg ei ole suunatud mitte niivõrd äriideedele, kuivõrd inimeste endi arengule. Mina käsitlen ettevõtlust vahendina oma oskusi ja potentsiaali rakendada. Eelkõige on sealt leitavad abivahendid, mis aitavad läbi mõelda, mida sa tahad ja kuidas samm sammu haaval selleni jõuda,” rääkis Lepisk. Inspiratsioon.ee on tasuta internetikeskkond iseõppijatele.

“Äriidee puhul on keskne mingi probleemi lahendamine, leidnud lahenduse, vaata, kas sa saad seda ka teistele pakkuda,” rõhutas Lepisk.

Värskeid ideid tasuks põrgatada ja võimalikult paljude inimestega neil teemadel vestelda, aga kui idee on juba konkreetseks kontseptsiooniks mõeldud, siis tasuks minna maakondlikku arenduskeskusesse nõu küsima, et konsultant saaks aidata selgeks mõelda, mis on veel vaja, et see võiks olla toimiv äriidee. “Tihti on inimestel olemas küll äriidee, aga tulu teenimise mudel on läbi mõtlemata,” ütles Lepisk. Arenduskeskustes on võimalik saada kuni viis tundi tasuta äriplaaninõustamist. Ühtlasi tasuks uurida ettevõtluse teemalisi blogisid ja ajaveebe.

Hea abivahend on tema sõnul ka märkmik, kuhu iga päev võiks üles tähendada kümmekond äriideed. See ei pea olema mingi uus leiutis, vaid võib olla mõte, kuidas mingit asja võiks täiustada ja paremaks muuta. Kui seda 30 päeva järjest teha, siis hakkab ideid kooruma, nii kujuneb teisalt harjumus ideid leida.

Seda, et väikses kohas äri alustada, tuleks vaadata pigem võimalusena. “Siis on sul kohalikku klientuuri vähe ja sa pead kohe hakkama suurelt mõtlema,” märkis Lepisk.

Üks oluline valikute koht on ka lähenemine, et kas tahta ajada suurt äri või ajada oma asja ning sellega teenistust saada. “See on üks asi, mida ettevõtlusega alustaja võiks endalt kohe küsida ja ära otsustada, miks ta seda teeb, sest teekonnad on üsna erinevad, kuidas läheneda. Äriidee puhul on keskne tunnetada, millist elustiili sa tahad, ja siis hakata mõtlema, kas ettevõtlus aitab sellele kaasa või mitte,” sõnas ta.

Elustiiliettevõtja lähtub enda oskustest ja sellest, kuidas ta võiks väärtuslik olla. Suure äriga tegelev inimene peab lähtuma lahenduse pakkumisest võimalikult paljude inimeste probleemidele.

“Kui sa tunned, et sinu praegune töö või tegevus on sinu jaoks piisavalt köitev, siis ei tasu ühiskonna surve ega millegi muu pärast püüda olla äge ettevõtja, vaid teha hästi seda, mida sa teed. Aga kui tunned, et sul on hästi palju võimeid ja andeid, kuid sa ei saa rakendada neid sellel töökohal, mis sul praegu on, siis saad mõelda välja äri, kus neid kasutada. Ettevõtlus peaks algama enda vajadusest,” kõneles Lepisk. “Kui otsid turvalisust ja rahulikku elu ning perele stabiilsust, siis on palgatöö võib-olla üks kindlamaid variante. Samas on mõnikord ettevõtlus kindlam kui palgatöö, kui seal parasjagu näiteks koondamised toimuvad,” tõdes ta.