Seda, et väikses kohas äri alustada, tuleks vaadata pigem võimalusena. “Siis on sul kohalikku klientuuri vähe ja sa pead kohe hakkama suurelt mõtlema,” märkis Lepisk.
Üks oluline valikute koht on ka lähenemine, et kas tahta ajada suurt äri või ajada oma asja ning sellega teenistust saada. “See on üks asi, mida ettevõtlusega alustaja võiks endalt kohe küsida ja ära otsustada, miks ta seda teeb, sest teekonnad on üsna erinevad, kuidas läheneda. Äriidee puhul on keskne tunnetada, millist elustiili sa tahad, ja siis hakata mõtlema, kas ettevõtlus aitab sellele kaasa või mitte,” sõnas ta.
Elustiiliettevõtja lähtub enda oskustest ja sellest, kuidas ta võiks väärtuslik olla. Suure äriga tegelev inimene peab lähtuma lahenduse pakkumisest võimalikult paljude inimeste probleemidele.
“Kui sa tunned, et sinu praegune töö või tegevus on sinu jaoks piisavalt köitev, siis ei tasu ühiskonna surve ega millegi muu pärast püüda olla äge ettevõtja, vaid teha hästi seda, mida sa teed. Aga kui tunned, et sul on hästi palju võimeid ja andeid, kuid sa ei saa rakendada neid sellel töökohal, mis sul praegu on, siis saad mõelda välja äri, kus neid kasutada. Ettevõtlus peaks algama enda vajadusest,” kõneles Lepisk. “Kui otsid turvalisust ja rahulikku elu ning perele stabiilsust, siis on palgatöö võib-olla üks kindlamaid variante. Samas on mõnikord ettevõtlus kindlam kui palgatöö, kui seal parasjagu näiteks koondamised toimuvad,” tõdes ta.